ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 20 sisukord:
» KORD ON KORD ON KORD: Veel mõne reaga uuest seadusest. Raine Kalgre
» Viriseks natuke... Jüri Kängsep
» IMPRESSIOON: Eriti kaunis hommik. Vladislav K.
» KALAKOTT
» EESTI VETE KALU: Ogalik
» KALAVARUD: Põlula peegeldub Narvas. Priit Kupper, Tiit Paaver
» SININE RIST: Kas kalad kiirgavad? V.K.Kommentaar. Raivo Rajamäe
» SPINNING: Kuidas valida spinninguritva
» Nõuandeid spinningu korduvkasutamiseks
» Heite pikkus — mis seda mõjutab? Ülev Niisk
» FOLKLOOR: 2 üleskirjutust
» PÜÜGIRIISTAD: Spinninguritvu kauplustes
» NIPID & NÕKSUD: Plasttorust ridvapinal. Valguspulga korduvkasutus
» SÖÖDAD: Õngesöödad vene kalameeste arsenalist
» KALADE ELU: Kalastuskalender — bluff või päris, ehk mis on Solunar-teooria. Teet Vetikas
» SUVISED PALAD: 6x Herbert Tsukker
» PAJATUS: Uhhaa. Heino Salumaa
» Kaunis sõna. Randel Kreitsberg
» Patune algus. Raine Kalgre
» Enn Trompetipoeg Möira... Enn Mironov
» VÕISTLUSED: Ida-Virumaa lahtised MV (10.03.01); Kevadsärg 2001 (05.05.01); Ida-Virumaa lahtine (12.05.01); Spinning Suure-Jaanis (19.05.01); Järvalased Aesool ja Saunametsas (19.05.01)
» MÄLESTUSRAAMAT: Elu Siberis. Ronald Rüütel
» VEETAIMEDEST III. Helle Mäemets
» MAAILM: Sportlik Kalapüük Stocholmi südalinnas
» Juhus on plaani surm...
» Sõin ja jõin seal minagi. Vlad.Korzhets
» TSST! — KALA MAGAB...
» KAUPMEES: "Küti Äril" päris kodu. V.K.
» KALARISTSÕNA: Kaido Krass 99
» Kalastaja temaatiline sisukoond 1-20
 
KALADE ELU: Kalastuskalender — bluff või päris, ehk mis on Solunar-teooria. Teet Vetikas
Toimetajalt:
Püügiviisi, püügikoha ja püügiaja õige valik on kalamehele A ja O. Juba mõneteist aasta eest oli mu sõbra Lauri rahakotis aukohal Abu võtupäevade kalender ja kõiki oma kalaleminekuid püüdis ta sättida just selle järgi. Minu märkus, et arvutused on tehtud Rootsi kohta ning ei saa Eestis täpselt kehtida, tema usku kalendrisse ei kõigutanud, aga usk on kalastamisel asi, mis kaalub üles kastitäie kalleid lante. Lauri polnud ainus kalend-rifänn: Abu iga-aastast tootekataloogi aeti Eestis taga esmajoones just võtupäevade ka-lendri pärast, seda paljundati ja kirjutati käsitsi oma taskukalendreisse ümber. Seepärast panime rootslaste võtukalendri ka oma kalendrisse Kalastaja Aasta, kui selle esmakordselt 1998-ks aastaks üllitasime. Abu (täpsemalt küll Abu Garcia) võtupäevade prognoosi avaldasime ka kolmes järgmises aastakalendris, kuid tänavuses Kalastaja Aastas on lisaks sellele esitatud ka soomlaste arvutatud võtupäevad ning kalade prognoositavad aktiivsusajad ööpäeva lõikes. Need arvutused on tehtud Helsingi asukoha järgi ning peaksid eestlaste jaoks geograafiliselt paremini sobima. Aprillikuus loodud veebileheküljelt aadressiga www.ilm.ee võime nüüd aga leida juba kalastuskalendri, milles arvutuste aluseks on võetud Eesti keskpaik, nimelt Paide.
Asjasse uskujate kõrval on ka hulganisti neid, kes suhtuvad võtupäevadesse ja -kellaegadesse vägagi skeptiliselt, peavad kogu asja hiromantlikuks bluffiks ning suhtuvad sel-lesse kui ajalehe-horoskoopidesse. Kolmandad möönavad, et küllap on võtukalendritel iva sees, kuid konkreetsed ilmaolud (temperatuur, tuuled, veeseis jms.) "matavad" selle iva endi alla.
Paljud meist on kogenud, kuidas mõnel konkreetsel veekogul võtmine kõigil kalameestel korraga lakkab ja paari tunni pärast sama äkitselt ja seletamatult uuesti taastub. Solunar-teooria, millest allpool juttu tuleb, pakub kalade niisugusele käitumisele üht võimalikku seletust.
Kas ja mil määral usaldada kalade aktiivsustabeleid e. võtuaegade kalendrit? Eks igaüks otsustab seda ise — alljärgnev jutt aga aitab ehk mõnedel meie seast asjasse objektiivsemat seisukohta kujundada. Et kas on tegemist astroloogilise mula või täiesti tõsiselt arvestatava teguriga kalapüügil.
Muide, mu sõber Enn kasutab võtukalendrit selliselt, et vaatab seda alles pärast kalal-käiku ja kui ta on juhtunud kehvasti kala saama, on tal sagedasti hinge rahustav vabandus otse kalendrist võtta — näe, ei olnudki kalapäev... Nii või naa, võtupäevade kalender on Eestisse tulnud ja ära ta siit enam ei lähe.

Päike + Kuu = Solunar

Päikese (ladina k. Sol) ja Kuu (ladina k. Luna) otsustav mõju kogu eluslooduse aktiivsusele andis alust panna vastavale teooriale nende taevakehade nimetustest tuletatud nimi Solunar. 1930-ndate alguses sündinud teooria autoriks on ameerika teadusmees John Alden Knight. Teda hakkas huvitama, miks kogenud trapperid sätivad oma jahilkäike Kuu seisundite järgi. Ta hakkas asja süsteemi viima: kõigepealt valis ta näiteks kalade puhul 33 erinevat tegurit, mida oletas veeelukate aktiivsustaset mõjutavat ning seejärel hakkas vähemolulisi välja jätma. Järele jäid kolm mõjurit: Kuu, Päike ja tõusuvesi. Et Kuu ja Päike on ka tõusu-mõõna tekitajaiks, olid põhitegurid leitud. Nüüd jäi vaid arvutada loodeid põhjustavate gravitatsioonijõudude suurus vastavas Maa punktis mingite konkreetsete ajavahemike järel, näiteks minutise sammuga, ning koostada selle koha jaoks nn Solunar-tabel.
Asja aluseks on ikka Newtoni gravitatsiooniseadus, mille põhjal kehad tõmbuvad võrdeliselt masside korrutisega ja pöördvõrdeliselt nendevaheliste kauguste ruuduga, nagu juba põhikoolis õpetatakse. Kuu "sikutab" enda alla jäävat Maa vett ja ka maakoort üsna kõva jõuga enda poole, millest sünnivad tõusud ja mõõnad, teisisõnu looded. Ookeanipind võib Kuu mõjul tõusta kuni 16 meetrit ja maakoorgi tõuseb mõnikümmend sentimeetrit. Tulenevalt Maa keerlemisest ümber oma telje ja Kuu tiirlemisest ümber Maa toimub ööpäevas kaks tõusu ja kaks mõõna, ehk neli loodejõu olulist muutumist. Peale selle pöörleb Maa elliptilisel orbiidil ümber Päikese. Kõige suuremad loodejõud tekivad siis, kui Maa, Kuu ja Päike paiknevad ühel sirgjoonel, seega täiskuu ja kuuloome ajal. (Inimenegi kipub rahutuks või lausa lolliks minema just täiskuu ajal — Kuu tõmbab ühele, Päike teisele poole, oskad sa siis olla... Teada on ka somnambuulia ehk uneskõndimise ehk kuutõve nimeline ilming. Inimese seotust Kuuga näitab kõige ilmekamalt aga naiste menstruaaltsükli pikkus, mis on üldreeglina just 28 päeva pikkune). Päikese osa loodejõududes on tema kauguse tõttu küll suhteliselt väike, vähem kui 6%, kuid selle eest toimuvad Päikesel magnettormid, mis samuti Maa elusloodust mõjutavad, neid aga Solunar-teooria ei arvesta, vähemasti praegu veel mitte.
Knight hakkas Solunar-tabeleid avaldama 1936-st aastast ja sestsaadik koostatakse ja avaldatakse neid kogu maailmas, esmajoones just kalastus- ja jahindusajakirjades (USAs ja Kanadas näiteks ligi 150 ajakirjas) ja nüüdisajal ka Internetis. On üldisemaid kalendreid, mis kirjeldavad kogu eluslooduse (kaasa arvatud inimese) prognoositavat aktiivsust ja on spetsii-filisemaid kalendreid: nii koostavad karbipüüdjad võtukalendreid, milles nad ühendavad Solu-nar-teooria just karpkalale omase käitumisega. Enam kui 60 aasta vältel on Solunar-teooria leidnud püügitulemuste ja tabelite võrdlemisel kinnitust. Ka bioloogia ning ars-titeadus on nentinud vastavate aktiivsusrütmide kehtivust. Näitena olgu toodud ameerika bioloogi katse: suur kogus austreid "koliti" oma elupaigast rannikumeres 1000 km kaugusele — kahe nädalaga läks nende eluaktiivsuse rütm vastavusse uue elupaiga Solunar-arvutustega.

Miks — no ei tea...

Et Kuu ja Päikese asendid elurütme mõjutavad, on üsna selge — selge pole aga, miks ja kuidas. Uuringuid selle väljaselgitamiseks viiakse läbi kogu maailmas.
Loodejõudude e. Solunar-tabelid ei kattu üks-üheselt tõusude-mõõnade toimumisaegade ja vastavate tabelitega, kuivõrd konkreetses paigas on mandrite kujust, hoovustest jms. tulenevaid lokaalseid mõjureid.
Soomes koostati ja avaldati esimene võtukalender 1985. aastal. Asja praegune eestvedaja Pekka Rajaniemi on uurinud õhurõhu muutumise seotust võtuaegadega. Õhurõhu ja loodejõudude muutumisi 10-minutise sammu tagant võrreldes tuvastus, et need on korrelatsioonis. Rõhumuutused on aga üsna väikesed ja ei pruugi olla kalade aktiivsuse muutumise ainupõhjustajaiks. (Kaladel on teadupärast sees looduslik baromeeter, ujupõis. Õhurõhu muutudes muutub ka ujupõie suurus ja see muudab kala erikaalu — kala tõuseb vees kõrgemale või vajub sügavamale. Kui kala tahab jääda vees samale sügavusele, peab ta muutma oma ujupõie suurust. Umbsoolsetel kaladel (näit. lõhe) on ujupõie mahu muutmine raske, kuna see toimub gaaside sisemise eritamise teel ja neile on mugavam (energiat säästvam) vastavalt õhurõhu muutumisele vajuda vees kas sügavamale või tõusta pinna poole — sestap on lõheküttidele lõhe aktiivsuse sõltumine õhurõhu muutumisest hästi tuttav ilming.)

Võtukalender pole püha lehm

Kui me käime piisavalt sageli kalal ning võrdleme oma püügitulemusi võtukalendriga, siis tuvastame, et üsna tihti ei lange asi kokku. Lisaks tõusu-mõõna-jõududele on looduses palju muid kalade aktiivsust mõjutavaid tegureid, mis muudavad pildi nö sogaseks. Edukat püüki võivad pärssida õhutemperatuuri järsk tõus või langus, õhurõhu muutumine, vee hapnikuvaesus ja veel mitmed lokaalse iseloomuga ilmingud. Nendega võrreldes on loodejõudude mõju nö üldisem, fooni kujundavam. See on ka ainuke asi, mida saab pika aja peale ette arvutada. Kui muud tegurid sugugi ei toimiks — ilm, veeolud, toitumistingimused jms. oleksid pidevalt ühesugused — siis küllap oleks ka Solunari mõju kala võtmisele selgelt nähtav ja me võiksi-megi esmajoones vaid võtukalendrist juhinduda. Arvatavasti selline ideaalolukord meile tegelikult ei meeldikski, sest mis mõnu on enam kalapüügist, kui tulemus on peaaegu 100% prognoositav. Tegelikus, abstraheerimata looduses on Solunar-jõud vaid üheks kalade aktiivsust mõjutavaks teguriks, mis vahel pääseb mõjule puhtamalt, tugevamini, vahel aga pole üldse märgatav. Seepärast ei saa võtukalendrit püha lehmana kummardada, kuid arvestada sellega siiski tasub.


Jälgi baromeetrit
Kui õhurõhk on paigal või tõuseb ja kui temperatuur on soodne (10-15 kraadi kõrgem veetemperatuurist), võib eeldada, et võtukalender peab paika.

Vaata Kuud
Noorkuu ajal ning ajal, mil kuud pole näha, on tõusu-mõõna-jõud kõige tugevamad. Kõrg-aeg kestab umbes kolm päeva, millele elusloodus vastab maksimaalse aktiivsusega. Seejärel hakkab intensiivsus langema ja langeb miinimumini kuu ¾ faasi vältel.

Eri liigid käituvad erinevalt
Looduses ei ole "ruumi" kõikidele liikidele samaaegseks aktiivsuseks või passiivsuseks. Seepärast on mõned liigid kohastunud toituma just sellel ajal, kui teised liigid "puhkavad". Olgu nimetatud või luts, kes vastupidi teistele kaladele madalat õhurõhku ja tormiilma armastab. Tõsi, temalegi meeldivat seejuures rohkem just Kuuta ööd, kuid vahel ei tee talle midagi ka see, kui kuulatakas keset taevast kumab. Võta siis kinni... Seega mängib lisaks Solunarile ja meteoroloogilistele tingimustele rolli ka kalade kohastumus ja omavaheline elu-ruumi jaotus, kusjuures mõni kalaliik võib mingi perioodi jooksul (päev, kuu või koguni aasta) "mööda vaadata" Solunar-jõudude toimest, ehkki enamasti ta seda järgib.
Kuidas tavainimene sellest kõigest labori ja vaatlusteta vajalikud järeldused saaks teha? Ei saagi. Oluline on selle segaduse juures mõista, et see, mis mõjutab üht loomaliiki, ei pruugi teisele vähimatki mõju avaldada. Näiteks on olemas hulk organisme, kes on aktiivsemad läheneva tõusu või mõõna ajal, nagu nuivähk, rohevähk, teod, merekarbid ja austrid. Teised, nagu erakvähk, on eriti hästi kohanenud rannikul mõõnaga. Siit nähtub, et mis peab paika ühe rühma puhul, ei pruugi olla nii teise puhul.

Tegur, mida tasub arvestada

Mis ta siis on, see võtupäevade kalender? Ei bluff ega ka püha lehm, vaid tegur, millega tasub kalaleminekut planeerides arvestada just sedavõrd, kuivõrd me Kuu mõjust teadlikud oleme ja seda teiste teguritega sobitada mõistame. Kui eeltoodu asjalt müstilisuse oreooli kuigivõrd hajutada suutis, on see kirjatöö oma ülesande täitnud.

Teet Vetikas


Kuu ja Päikesetsüklite mõjust loomade käitumisele on kirjutatud mitmeid artikleid ja raamatuid. Paljud autorid on seda looduse köitvat aspekti käsitlenud anekdootlikult. John Alden Knight’i teoses “Moon Up – Moon Down” iseloomustab teemakäsitlust provokatiivsus, selgenägelikkus ja huumor. Raamat ilmus esmakordselt 1942. aastal ning on jätkuvalt populaarne. Selles kirjeldatakse inimeste püüdeid avastada saladus eeskujude mõjust loomade käitumisele. Teos algab kardinal Richelieu sõnadega: “kõigi tõdede saatus on pärineda eksiõpetustest”.

Michael Lieber’i teos “More than a living” käsitleb detailselt ja sügavuti kalastamist ning selle mõju Polüneesia Atolli sotsiaalsele korrale. Kuigi teos ei ole populaarteaduslik, on see väga huvitav ja annab lugejale teemast üliasjaliku ülevaate. Arvukad peatükid on suunatud erinevate kalaliikide käitumisele sõltuvalt Kuust, mõõnadest ja tõusudest. Kirjeldatakse sajanditepikkusele traditsioonile ja teadmisele põhinevaid püügimeetodeid, olenevalt aastaajast ja soovitavast kalaliigist.

www.dataHaka.fi/ottikalenteri
www.texasprimetimes.com/Texas_Solunar_Tables_/
www.laketawakoni.com/fish/solunar/TheSolunarTheory.html