ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 20 sisukord:
» KORD ON KORD ON KORD: Veel mõne reaga uuest seadusest. Raine Kalgre
» Viriseks natuke... Jüri Kängsep
» IMPRESSIOON: Eriti kaunis hommik. Vladislav K.
» KALAKOTT
» EESTI VETE KALU: Ogalik
» KALAVARUD: Põlula peegeldub Narvas. Priit Kupper, Tiit Paaver
» SININE RIST: Kas kalad kiirgavad? V.K.Kommentaar. Raivo Rajamäe
» SPINNING: Kuidas valida spinninguritva
» Nõuandeid spinningu korduvkasutamiseks
» Heite pikkus — mis seda mõjutab? Ülev Niisk
» FOLKLOOR: 2 üleskirjutust
» PÜÜGIRIISTAD: Spinninguritvu kauplustes
» NIPID & NÕKSUD: Plasttorust ridvapinal. Valguspulga korduvkasutus
» SÖÖDAD: Õngesöödad vene kalameeste arsenalist
» KALADE ELU: Kalastuskalender — bluff või päris, ehk mis on Solunar-teooria. Teet Vetikas
» SUVISED PALAD: 6x Herbert Tsukker
» PAJATUS: Uhhaa. Heino Salumaa
» Kaunis sõna. Randel Kreitsberg
» Patune algus. Raine Kalgre
» Enn Trompetipoeg Möira... Enn Mironov
» VÕISTLUSED: Ida-Virumaa lahtised MV (10.03.01); Kevadsärg 2001 (05.05.01); Ida-Virumaa lahtine (12.05.01); Spinning Suure-Jaanis (19.05.01); Järvalased Aesool ja Saunametsas (19.05.01)
» MÄLESTUSRAAMAT: Elu Siberis. Ronald Rüütel
» VEETAIMEDEST III. Helle Mäemets
» MAAILM: Sportlik Kalapüük Stocholmi südalinnas
» Juhus on plaani surm...
» Sõin ja jõin seal minagi. Vlad.Korzhets
» TSST! — KALA MAGAB...
» KAUPMEES: "Küti Äril" päris kodu. V.K.
» KALARISTSÕNA: Kaido Krass 99
» Kalastaja temaatiline sisukoond 1-20
 
NIPID & NÕKSUD: Plasttorust ridvapinal. Valguspulga korduvkasutus
Plasttorust ridvapinal

Kui kalamehel on kogunenud kallemaid ritvu, peab ta mõtlema hakkama ka sellele, kuidas neid kalastusreisidel kaitsta. Ridvakott on ju üsna hea asi, aga kahjuks pehmevõitu ja ei anna täielikku garantiid. Jäiga ja üsna kerge pinali võime aga ise valmistada: see tuleb 2-3 korda odavam ja võtab vajalike juppide olemasolul vaid pool tundi aega.
Sanitaartehnikas kasutatakse erineva läbimõõduga plasttorusid (50, 80, 110 mm), muhve jms.Torud on pikkusega 1,50 ja 2,0 m, pikemad meid ei huvita. Müüakse ehitusmaterjalide ja santehnika poodides.
Pinali valmistamiseks läheb vaja ühte toru, ühte ülemi-nekumuhvi ja kahte otsikukaant. Toru on ühest otsast laiendiga, teisest otsast sirge. Toru saeme sirgest otsast just niipalju lühemaks (näit. rauasaega), kui on vaja, et saada oma ritvadele vajalik pinal. Muhvide ja otsikute ühendamiseks kasutatakse vastavaid kummitihendeid (torudel/muhvidel on tihendite jaoks sees vastavad sooned), mida tuleb poest kindlasti kaasa küsida, kui need juba kohe toru või muhviga kaasas pole. Lühemaks saetud toruotsa tu-leks viili või liivapaberiga veidi siluda, et see hõlpsamini muhvi sisse läheks.
Pinal peab olema ritvadest 3-4 cm pikem. Et ridvad piki-suunas ei loksuks, tasub otsikute sisse liimida poroloo-nitükid. Soovi korral võib pinalile keskpaika kapronnöörist siduda või kummirõngastega kinnitada käepideme mugavamaks kandmiseks või kinnitada rihma õlaltassimiseks
80 mm läbimõõduga pinalisse mahub 3-4 ritva. Kui tahame rohkem ritvu kaasas kanda, tuleb teha pinal 110 mm läbimõõduga torust.
Ritvade pinalisse paigutamisel tasub nende vahele panna vahtkummi tükke või ribasid, see välistab ritvade "hüp-lemise" ja hõõrdumise pinalis.



Valguspulga korduvkasutus

Paari aasta eest jõudsid poelettidele valguspulgakesed püügiks õhtuhämaruses või ööpimeduses. Need võitsid kiiresti õngitsejate tunnustuse, kuna teevad mugavamaks püügi videvikus või ka kottpimeduses. Tegemist on ca 4 cm pikkuste plastsilindritega, mis pärast murdmist hakkavad kiirgama keemilist, nn. külma valgust. Valguspulgakesi saab kinnitada ujukianntennile või tonkapüügil ridvapitsi külge, hinnaks on 6-7 krooni. Pulgake helendab umbes 15 tundi, sõltuvalt õhusoojusest.
Vahel juhtub, et vajame valguspulgakest vaid pooleks tunniks või tunniks, et pikendada õhtust kalapüüki. Kuigi pulgake pole kallis, on teda justkui kahju pärast pooletunnist kasutamist ära visata. Ka võib juhtuda, et see on meil viimane ja pole ette näha, et niipea mõnda kalastuskauplusse sattuksime. Meile tuleb appi külmkapp. Kohe, kui koju või suvemajja jõuame, pistame valguspulgakese külmkapi kõige külmemasse soppi — keemiline reaktsioon peatub ning pulgakese valgusressurss säilub. Et pulgakest uuesti helendama saada, sulatame selle pihus üles ja raputame-nipsutame, et reaktsioon taastuks. Kui meil suveõngitsejaina on kalal kaasas külmkast söötade ja võileibade jaoks, siis paneme valguspulga päeval sinna, jääkonteinerite vahele.
Niimoodi toimides võime ühte valguspulka kasutada 2-3 öö jooksul.