ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 19 sisukord:
» KALAMEHE KRAAM: Reklaamkirjutis gaasipõletitest ja külmikutest
» KALAKOTT: Rekordkoha, Kalastaja karikad 2000
» KOGEMUS: Rein Truumetsa landitasku
» PORTREE: Rein Truumets. Kirja pannud Vladislav Korzhets
» MEIE VETE KALU: Ahven. Matsalu lahe ahvena rändamisest. Leili Järv
» JUHTUM: Siin võttis ju nii hästi ahven... Aleksei Antiptsik
» KORD ON KORD ON KORD: Segasevõitu seadus. Raine Kalgre
» Kommentaar artiklile “Segasevõitu seadus
» PÜÜGIRIISTAD: Stekker-ritv. Toivo Reinpalu, Vladislav Korzhets
» Konks
» NIPID & NÕKSUD:
» Öine ujuvund
» Võrkude vannitamisest, Tõnis Tikka ja Aldo Ollik
» "Torpeedo", Heino Salumaa
» Veel ühest lõhelaste marja inkubeerimise võttest, Kalle Kroon
» PÜÜGIPAIGAD:
» Kalapüügist Keila jõel, Jüri Rohtla
» Haugipüügist Matsalus, Arved Kiisk
» Käsmu järv
» JUHTUMISED: Tiit Pregel, Kaido Krass
» IMPRESSIOON: Herbert Tsukker
» VÕISTLUSED: Ülevaade
» MÄLESTUSTERAAMAT/ ETNOGRAAFIA: Elu Siberis. Ronald Rüütel
» VEETAIMEDEST II. Helle Mäemets
» KUSKOHAST RAHA SAAB: Ühispank
» PAJAS JA PANNIL: Vene köök
» MAAILM: Kolmas reisikiri Lennukilt. Janno Simm
» Kanuumatkale... Kalle Hallik
» KAUPMEES: AS Jahipaun
 
VÕISTLUSED: Ülevaade


Miljonilõhe Männiku karjääril 10.03.01

Miljonilõhe-võistlus sadas siinsetele kalameestele kaela ootamatult nagu jaanipäevane lumi. Ometigi tegid oma töö maagiline sõna "miljon" ja korraldajate pakutav võimalus märgistatud kala välja püüdes saada miljon krooni, mistap võistluspäeval kogunes Männiku karjäärile silma järgi hinnates 600-700 õnnekütti. Lavalt hõigati küll maha, et eel-müügist on tuhat piletit ostetud ning võistluspäeval veel tuhatkond juurde müüdud, aga see näis olevat küll rohkem korraldajate soov kui tegelikkus. Ka pais-tis korraldajate sooviks olevat, et märgistatud kala mingil juhul kätte ei saadaks. Tõenäosus püüda mingist veekogust kinni üks konkreetne kala on niigi väga väike, ent korraldajate poolt oli tehtud kõik, et seegi pisuke šanss muutuks praktiliselt olematuks. Nagu Avo Pikkuus, kel oli kanda võistluse peakorraldaja koorem (ühtki firmat tema taga ei avalikustatud) hiljem teatas, lasti vikerforellid (keda järjekindlalt nimetati lõhedeks) jää alla alles võistluspäeva hommikul, kusjuures konkreetne miljonimärgiga kala kaalus enam kui 5 kg. Lisaks kuulutati see ala, kuhu kalad lasti, otsust õhukese jääga põhjendades, liikumiskeelualaks. (Seal liikumisest ei teinud turvajad küll numbrit, aga kui keegi püügiauku hakkas puurima, olid kohe platsis ja motoriseeritud kihutamist kannatas see ala küll). Kui proovida mittekalastajale mõistetavat võrdlust tuua, siis võiks võiduvõimalust võrrelda näiteks sel-lega, kui Avo Pikkuus läheks eeloleval suvel Tour de France`le, tal aga igaks juhuks veel jalad otsast saetaks, silmad välja torgataks ning rattakummid tühjaks lastaks.

Kalal olla on alati tore — isegi siis, kui sind miljonist kroonist surmkindlalt ilma jäetakse.


Pildil intervjueeritakse showlaval meest, kes osutus võistlustel kõige edukamaks — sai esikoha individuaalarvestuses (saagi hulgas oli ka haug) ja suusaboksi firmalt "Thule" ning oli ka võidumees-konna kapten (4x2500 EEK eest kalavarustust). Paraku ajas ta vastuseks küsimusele, kuidas oma kalad püüdis, sogast juttu püügist betooniga, mis oli justkui nali, aga rohkem väljendas nagu tahtmatust asjast rääkida. Vastukaaluks ilmutab ajakiri tahtmatust tema nime siinkohal kirja panna. Tagapool seisva ülirõõmsa mehe nimi on aga, teadagi, Avo Pikkuus.


Üks asi oli küll väga hoolsalt korraldatud, nimelt piletite kontrollimine jääl. Sellel fotol kinnitab oma püügi-õigust Jaak Visnapuu; Kalastaja toimetaja pidi aga piletit näita-ma kontro-löridele neljal korral, kuni taipas selle mütsiserva vahele nähtavasse paika surgata.

Jääle minejaile oli segane, mille põhjal selgitatakse parim mees- ja naisvõistleja ning parim meeskond. Võistlusreeglite 7. punktist võis välja lugeda, et võistluskaladeks on 300 järve lastavat vikerforelli, kelledest 101 on märgistatud. Kas ka haugid-kiisad-ahvenad arvesse lähevad, eriti kui ühtki vikerforelli kätte ei saada — nagu ettearvatult juhtuski — ei teadnud keegi ütelda. Vähemalt ühe võistkonna liikmetele väitsid korraldajad, et ei lähe. Kuid just neid hakati pärast võistlust kaaluma — kui osa kalameestest teadmatusest juba lahkunudki oli.
Võistluste reklaam leht lubas sõna-sõ-nalt: "Lisaks mobiiltelefonid NOKIA 3210 JA PALJU MUID AUHINDU!", võistlusreeglite 8. punkt aga teatas, et teatud auhinnad lähevad loosi kõikide võistlejate vahel. Ei olnud mobiiltelefone, muid auhindu ega loosimist. Kalamehed kehitasid õlgu ja kõndisid minema, kuid kostus ka ütlemisi, et asi piirneb pettusega ning kui viitsiks, võiks kaevata ürituse tarbijakaitsesse.
Aga muidu oli kena, sest kalal olla on kena ju alati. Sai meestega lõmpsida ja pisitasa ahvenaid-kiisku välja sikutada. Kõvematel meestel kogunes neid kilo ringis ja natuke ülegi.

Vladislav Korzhets




Eesti meistrivõistlused Tarbjal 11.03.01



Eesti Õngitsejate Liidu poolt korraldatud Eesti meistrivõistlused talipüügis pidid algselt toimuma veebruari hakul Peipsil, et aga jääolud ei lasknud seda plaani ellu viia, sai meistritiitli püüdmine teoks Tarbja tehisjärvel. Asja eestvedajaks oli taas Toivo Reinpalu. Ära tasub nimetada ka tõsiasi, et need olid pika aja tagant esimesed tiitlivõistlused talipüügis.
Võistlema möllis ennast 52 kalameest ja võistluse lõpetas 51 kalastajat, kuna üks võistlejaist tuli reeglite rikkumise pärast (püük samaaegselt kahe õngega) "maha võtta".

Kala võttis kehvasti. Ei aidanud ka peibutussööda kasutamine neid, kes lootsid särje "alla saada". Enamus võistlejaist jäi püüdma järve lüüsipoolsesse ossa, Marko Kinusar läks aga oma sisetunnet usaldades okstega märgistatud püügiala kõige kaugemasse nurka ning allakirjutanu "istus talle sabale". Ja sealt Marko oma meistritiitli välja noppiski, enam-vähem ühe ja sama augu pealt. Ise ta ütles selle kohta, et õnneasi, aga ega see ainult nõnda ka ei ole. Käisime nädala eest koos Markoga "Vastlaahvenalt" tulles korraks ka Tarbjal "luurel" ning ka siis püüdis Marko 8 kala sama aja jooksul kui allakirjutanu sai neid 3.
Muidugi peab ka kalastusvõistlustel õnne olema, ent fakt jääb faktiks — Marko Kinusar võitis järjest nii suvised kui ka talvised meistrivõistlused ja me peame teda augustikuuni austama kui valitsevat Eesti topeltmeistrit. Kas kellelgi eanm iialgi õnnestub niimoodi titu-leeritud saada, on enam kui kahtlane. Et talvine meistritiitel liiga kerge poleks koju kanda, anti talle kaasa ka televiisor.
Oma püsivat klassi demonstreeris ka Stanislav Pesjukov, kes võttis suvise "pronksi" kõrvale nüüd talvise "hõbeda". Stanislavi stabiilsus on hämmastav: neid võistlusi, kus ta osaleb ja auhinnasaajate hulka ei mahu, eriti nagu polegi. Ei ole pehmest puust ka Vladimir Ossipov, suvepüügi 10. koht aga sai nüüd pronksisära juurde. Tema püüdis ka võistluste suurima kala, 274 grammise ahvena.
Esimesed Eesti Õngitsejate Liidu poolt korraldatud tiitlivõistlused läksid igati korda. Ka rahaliselt. Osalustasudest laekus peaaegu kroonise täpsusega just niipalju raha, kui oli kulutatud auhindade ostmiseks. Huvi nii suvise kui ka talvise võistluspüügi vastu laieneb kalameeste seas pidevalt — on see ju suurepärane võimalus teistelt kalameestelt peensusi õppida, omaenese kogemusi süvendada, lihtsalt mõõtu võtta ja "haiguskaaslastega" suhelda. Oleme tõusuteel.


Marko Kinusar
EESTI MEISTER



Esikolmik (vasemalt):
Vladimir Ossipov,
Marko Kinusar ja
Stanislav Pesjukov.




Vladislav Korzhets


Esikolmkümmend

1. Marko Kinusar 1745 g
2. Stanislav Pesjukov 1094 g
3. Vladimir Ossipov 943 g
4. Meelis Viikmann 786 g
5. Vladislav Korzhets 719 g
6. Peeter Abelov 610 g
7. Andrei Gotovtšikov 590 g
8. Harry Podnieks 444 g
9. Alari Kutti 440 g
10. Toivo Jullinen 423 g
11. Toivo Reinpalu 410 g
12. Artemi Sorgin 395 g
13. Ain Kalda 394 g
14. Andri Nõgols 383 g
15. Jaak Visnapuu 369 g
16. Tõnis Kask 367 g
17. Tiit Poller 353 g
18. Denis Volkov 321 g
19. Aivar Kõmmits 309 g
20. Mikk Virki 302 g
21. Sulev Mägi 284 g
22. Ahto Veelaid 242 g
23. Enno Toomla 228 g
24. Ragnar Valdstein 224 g
25. Aivar Kurenõmm 222 g
26. Lembit Vesper 217 g
27. Mati Banhard 211 g
28. Rudolf Korõtajev 176 g
29. Urmas Kiho 148 g
30-31. Ott Nebel 140 g
Margus Põldema 140 g