ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 17 sisukord:
» Kalakott: Kirjad, pildid, rekordlinask ja rekordturb
» Juunior: Poistelaager Roolandist kirjutab Toomas Sepp
» Parim lant: Arvamusi webi- Kalastajast
» Eesti vete kalu: Harjusest kirjutavad Ralf Mae ja Rein Järvekülg
» Muremeeli: "Onu Fedjale kalameestelt..." Herbert Tsukker
» Kurioosum: Kalle Kroon
» Kord on kord on kord: Seadussegadikust kirjutab Kaido Krass, kommenteerib Ain Soome
» Omaalgatus: Uuest koelmust Pärnu jõel kirjutavad Kalle Kroon ja Kaido Krass
» Kalakasvatus: "Lõheallikas ehk pilk Põlula kalakasvatusele." Vladislav Korzhets
» Kodulugu: Männiku karjäärid. Herbert Tsukkeri kirjutis karpkalast karjäärides
» Õngekool: Lõhnav pallike. Peibutussöötadest kirjutavad Toivo Reinpalu ja Vladislav Korzhets
» Kalade söögilaud: Kärbsetõuk
» Õngekool: Püük söödatopsiga
» Nipid ja nõksud: Ahvenapüügist
» Mälestusraamat / etnograafia: Malaaria, isepüüdjad Obil. Ronald Rüütel
» Võistlused I: Võistlus Suure-Jaanis, Eesti esivõistlus Pikasillal
» Meister: Marko Kinusar
» Võistlused II: Kohtumine Tallinn-Soome Paunkülas, Kalevi lahtised esivõistlused
» Pajatus: "Elav kingitus", Herbert Tsukker
» Külalised: "Rute&Rolle" käis Eestis
» Pajatus / maailm: "Soome ulmakala", Aleksei Antiptšik
» Kalastuskord Soomes ja Lätis: Risto Tarikka, Janis Stikuts
» Viimane sõna: Videosein
 
Eesti vete kalu: Harjusest kirjutavad Ralf Mae ja Rein Järvekülg


Harjus
Thymallus Thymallus


Ka harius, ärn, harjakas, õrn, harva ka hõbeforell.
Soome k. harjus, vene k. evropeiskii harius, saksa k. Aesche, Äsche, inglise k. Grayling, rootsi k. harr, läti k. alata.

Harjus on pikliku, külgedelt lamendunud keha, hallikaspruuni või -rohelise mustjate täppidega selja, helehallide külgede ja hõbedase kõhuga kala. Teda on teiste kalade seast lihtne ära tunda keha suhtes küllaltki suure, pika ja täpilise seljauime järgi, mis kudemisajal omandab iseloomuliku värvirikkuse ning mille välisosa muutub kergelt lillakaks. Paarisuimed on kollakaspunakad, paaritud tume-tinahallid või lillakates toonides. Kudemisperioodil harjuse värvus tumeneb.

Eestis on harjus suhteliselt kindlates piirkondades esinev kala (vt. Rein Järvekülje artiklit käesolevas Kalastajas), eelistades kiiremavoolulisi, külma- ja puhtaveelisi jõgesid-ojasid. Toitub peamiselt vee- ja õhuputukatest (ehmestiivaliste vastsed, mardikad jms.), harva sööb ka kalakudu ja väikeseid kalamaime.

Noored harjused saavad suguküpseks 2…4 aasta vanuselt, isakalad pisut varem kui emased, olles sel ajal 18…28 cm pikad. Kudemiseks vajab harjus kruusapõhja, madalat vett ja kiiret voolu. Protsess ise toimub harilikult maikuus ja väi-detavasti portsjoniliselt. Mari koetakse emase poolt uuristatud lohku, mille ta pärast kudemise lõppu, sarnaselt forellile, tasandab. Marjateradest kooruvad mai-mud 2…3 nädalaga.

Harjus on keskmise kasvukiirusega: aastane kala kaalub 6…8 grammi ja on 8…9 cm pikk, kolmeaastase vastavad arvud on 140…180 ja 22…24, viieaastasel 320…400 ja 29…31, seitsmeaastasel 550…670 ja 34…36. Loomulikult sõltub see veekogu iseloomust, populatsiooni suurusest ja toidubaasist. Eestist kindlalt fikseeritud harjuserekordite kohta andmed puuduvad, kuid lendõngemeeste sõnul tuleb üle kilo kaaluvat harjust suhteliselt haruldaseks saagiks lugeda. Põhjanaabritel soomlastel pandi märk maha aastal 1956, mil tabati harjus kaaluga 6,7 kg.

Jõeforelli kõrval on harjus lendõngemehe üks meelispüügiobjekte. Põhja-maades, aga ka näiteks Inglismaal on harjuse suur ja värviline seljauim lendõngitsejale hinnatud trofee, millede vahel korraldatakse iga-aastaseid võistuhindamisi, kus parima selgitamiseks kasutatakse kindlaid ja küllaltki rangelt paikapandud kriteeriume.

Kuna Eestis on harjusepüük aastaringselt keelatud, ei jää harrastuskalamehel muud üle, kui konksu otsa jäänud kala vabastada ja vette tagasi lasta.

Kulinaarsetelt omadustelt on harjuse puhul tegu maitsva kalaga, kelle liha on küllaltki õrn, ent kiiresti riknev. Huvitava asjaoluna märgitakse, et harjus meenutavat lõhna poolest aed-liivateed. Isiklikult seda juttu kommenteerida ei oska _ pole olnud juhust ühtegi harjust lähedalt nuusutada…

Ralf Mae