ajakiri tellimine kontakt  Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris   Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel Nr 16 sisukord: » Kalakott: Suured ja veidi väiksemad kalad. Kalatabel » Kalaveed: Jõeforelli asustamisest Peeda jõkke kirjutab Raul Pihu » Avalik arvamus: Kormoran — kole lind » Eesti vete kalu: Koha. Kirjutised Ralf Maelt ja Vaike Ermilt (Pärnu koha) » Seadus: Narva lõhe püügist. » Kodulugu: "Oi aegu ammuseid..." Kalle Krooni kirjutis Järvamaa kalastajate tegemistest » Püügiviis: Püük kunstussiga » Tõsi taga: Vihmuti ehitus ja kasutamine » Meistriklass: Noogutiga ujuk. Veel juusrakendusest. Võdiku sõbrad ja sugulased » Kalaveed: Randel Kreitsbergi õpilasuurimus Pärnu jõe alamjooksust » Muremeel: Sindi pais jääb alles » Pajatused: Leo Dolenko "Siin ei ole kala" » Raine Kalgre "Asine inimene" » Mälestusraamat: Atarma. Peatükk Ronald Rüütli raamatust "Elu Siberis" » Pajas & Pannil: Retseptidf Uno Jürissonilt ja Peeter Rajalt » Maailm: Soomes maad kuulamas. Kirjutis Vladislav Korzhetsilt » Varia: Erisuguseid uudiseid » Võistlused: Maikuus toimus mitmeid kalastusvõistlusi: Kevadsärg 2000 » Võistlused Ruhijärvel » Paidekate võistlus Aesool » Suure-Jaani järves olid haugidel suud kinni seotud » Maailm: Ahvenamaa haugid. Tänavukevadisest kalastusretkest kirjutab Ralf Mae » Antireklaamjutt: Kalliste spinningurullide puudusi vaeb Hanno Kask » Kalade söögilaud: Sedapuhku on juttu putukatest ja tõukudest, pikemalt käsiteletakse kooreüraskit ja puruvana » Ohutus: Päästevestide tüüpe ja kasutamist tutvustab Liisu Ploom Lade OÜst   Maailm: Ahvenamaa haugid. Tänavukevadisest kalastusretkest kirjutab Ralf Mae Brändö, 06.-13. mai 2000 Õigupoolest on neist kevadistest Ahvenamaa-reisidest “Kalastajas” kirjutatud juba nii palju ja põhjalikult, et ülevaade saarestikust ja tema kaladest peaks igal lugejal silme ees olema. Ometi on iga kord midagi niisugust, mis reisi meeldejäävaks muudab ja järgmisel aastal jälle tagasi kutsub. Käesoleva aasta mai alguses aset leidnud nädalase kalaretke muutis kaheksase reisiseltskonna jaoks unustamatuks just Brändö kalarikkus. See võib tunduda uskumatu kalamehejutuna (sest väidetavasti ei ole ju kalamehe meeter 100 sentimeetrit ega kilo 1000 grammi!), aga sisuliselt nelja päevaga õnnestus kaheksal Eesti spinningistil välja püüda 180 haugi kogukaaluga neljasaja kilogrammi kanti, lisaks veel ahvenat, säinast ja meriforelli. Brändö saare ümbruse kalakülluse näitena võiks tuua kolmanda püügipäeva, mille hommikul, olles küllastunud haugikotlettidest, marineeritud haugist, praetud haugist Hanno moodi ja haugist veel sajal erineval viisil, olime kokku leppinud, et kõikidele kätte saadud alla kahe kilo kaaluvatele haugidele kingitakse vabadus. Õhtuks oli minul kopsakaid kotikalu kogunenud kaheksa. On omaette vaatepilt, kui mõne meetri sügavusest veest tõusevad landile järgi korraga kolm paarikilost veteröövlit ja Eesti kalavetel tuleb harva ette, et pärast pildistamist ja kaalumist saad täie südamerahuga tagasi lasta oma elu suurima kala – seitmekilose haugi. Südamerahuga ja vähimagi värinata, sest kala on lihtsalt nii palju, et kaasa võttes ei ole temaga midagi teha. Kes kõike seda ei usu, võtku ühendust ja tulgu tuleval kevadel Ahvenamaale kaasa. Oma silm on kuningas. Ralf Mae "Dekoreeritud" loodus majutuspaiga kõrval Hanno ja 4,3 kilone haug, millega ta - oh, häda! - selle reisi edetabelisse ei mahugi Eesti haugikütid "relvastumas": (vasemalt) Endrik, Jüri, Raivo, Viljar, Ralf. Kükitab Marko ja pildistab Hanno. Tiit fileerib ikka veel eelmise päeva kalu...