| |
Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel
| |
 |
|
|
| Paidekate võistlus Aesool |  | Kunagise Paide autotranspordibaasi nr. 10 kalastussektsiooni endised liikmed eesotsas hr. Toivo Saukkoneniga, kellele selle eest eriline tänu, korraldasid 20. mail traditsioonilise võistluspüügi Aesool, s.o. kohas, kus Halliste jõgi Navesti jõkke suubub.Varahommikul kell 4, kui punane päikesekera end kohe-kohe taevaäärele kergitama hakkas, oli õhk soe ja meeleolu ülev. Koos lisanduvate bussitulijatega Paide teisest otsast ja Türilt kujunes "kalahullude" tsunfti suuruseks 18 liiget, nende hulgas üks õrnema soo esindaja ja kaks mehehakatist Türilt. Sõit kulges komplikatsioonideta ning õllesõbrad pruukisid juba bussis kesvamärjukest. Poole kuueks olime kohal, püügiriistad ordnungis, ja kalade ahistamine võis alata.
Püügi käigus juhtus nii mõndagi. Kõigepealt soovitus: ärge kunagi ostke turgudelt või laatadelt odavaid kalapüügiriistu. "Made in Taiwan" jms. on selge rämps. Ersats rikub ainult tuju ning viib kalaõnne. Nii juhtus ka ühega meie seast, kelle ritv paari heite järel pooleks läks nagu kuivanud oksaraag. Ka laenatud õngega ei saavutanud ta märkimisväärset edu (paar turvapoega, mõni viidikas ja särg). Püügipäev oli planeeritud kella 15.00-ni välja, kuid kuum päike ja õlu tegid oma töö ning mõnigi mees lõi põõsa vilus nurru, õngekork nukralt vees hulpimas. Ühel ridvavibutajal tekkis inimpea suurune sasi. Tund aega seda harutanud, loobus ta ja keeras magama. Paar tundi puhanud, keris poolile uue tamiili ning jätkas püüki. Sellel härral paistis aga üldse must päev olevat, sest varsti haakus talle Hallistes korralik haugipurikas otsa (silma järgi 4-5 kg), mis pärast väsitamist aga kalda ääres lahti pääses. Ei aidanud ka meeleheitlik "tiigrihüpe" — õnnestus vaid kala õrnalt puudutada, kuid rõivad olid läbimärjad, koos dokumentidega, seljakott toidupoolisega samuti.
Suurem osa meist olid siiski landivõngutamises väga visad ning järjekindlad, allakirjutanugi vehkis järjest 7 tundi kõikvõimalikke lante oma arsenalist, kuid peale ühe nõksaku ei midagist. Koos Kalle Krooniga tegime kohavalikul nähtavasti vea, kui läksime Navestil rippsillast allavoolu. Vahepeal käisin küll ka Hallistes "katsumas". Ei andnud aga tulemusi ei Kalle superlandid ega minu (ja veel mõne teisegi) umbtahe. Pärast paaritunnist asjatut lahmimist siirdusin Navestil ülesvoolu, kuhu pidanuks küll kohe minema. Minu abikaasa Virve kadus sinna juba enne, kui olin ta nööri otsa teise landi sättinud (Leningradi toode, rbl.1,20-, poolkõver, valge-poolläbipaistev plastmass, mis praegugi on hinnatud-otsitud ja annab häid tulemusi). Olime erinevatel kallastel ja minul polnud aimugi tema täpsest asukohast, kui hakkasin kuulma tema hõikeid-huikeid. Sooh!, mõtlesin, järjekordselt on lant kuskil kinni või mõni muu häda. Vastu huigates katsusin välja peilida tema asukohta, kuni ta ilmus vastaskladal võserikust nähtavale, paras haugikolakas käes tilpnemas. Kuradi-kurat!, mõtlesin, küll temal ikka vahel veab!
Rapsimisest oli näha, et haug veel elab, Virve aga ei osanud või ei julenud kala eluküünalt kustutada. Siiski oli ta suures eufoorias, kui oli haugi kalda äärde kivide vahele vedanud (sel hetkel pidas kala kinni kahest kolmikust veel üksainus konksuharu), viimases hädas ja hirmus suuteline kalal kuklast haarama, kaldajärsakust üles sammuma ja "koju" jooksma. Tagatipuks selgus võistluspäeva lõpul kogu meesseltskonna sügavaks meelehärmiks, et suurima kala arvestuses pani Virve Krass neile ära. Haug kaalus 2,33 kg ja oli 61 cm pikk.
Kopsakate kaladega said kiidelda veel hr. Saukkonen (säinas 1,3 kg — võnkuv, kala imiteeriv lant) ja hr. Eerik (turb 1,3 kg). Suurim kogukaal oli Türi õngemehel vanahärra Arrol, kelle särjed, ahvenad ja nurud lajatasid kaaluseieri 4,4 kilole. Hr. Eerik kaotas talle kogukaalus ainult 100 grammiga (turb, kolm haugipulka ja ahven).
Ilm ei olnud eriti soodne (kagu-ida tuuled ja leekiv päike) ning kala said meist täpselt pooled, s.o. 9 osalejat. Üldse püüti välja 9 haugi, säinas ja turb ning muud kala kogukaaluga 15,53 kg. Koos sõiduga 12 tunni pikkuseks kujunenud kalaretk oli parajalt väsitav. Koju sain kaasa loopimisest haige käe ja puupakuna kanged jalad, ent ka kosutust oma hingele.
Kaido Krass
|
|
|
|
