ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 16 sisukord:
» Kalakott: Suured ja veidi väiksemad kalad. Kalatabel
» Kalaveed: Jõeforelli asustamisest Peeda jõkke kirjutab Raul Pihu
» Avalik arvamus: Kormoran — kole lind
» Eesti vete kalu: Koha. Kirjutised Ralf Maelt ja Vaike Ermilt (Pärnu koha)
» Seadus: Narva lõhe püügist.
» Kodulugu: "Oi aegu ammuseid..." Kalle Krooni kirjutis Järvamaa kalastajate tegemistest
» Püügiviis: Püük kunstussiga
» Tõsi taga: Vihmuti ehitus ja kasutamine
» Meistriklass: Noogutiga ujuk. Veel juusrakendusest. Võdiku sõbrad ja sugulased
» Kalaveed: Randel Kreitsbergi õpilasuurimus Pärnu jõe alamjooksust
» Muremeel: Sindi pais jääb alles
» Pajatused: Leo Dolenko "Siin ei ole kala"
» Raine Kalgre "Asine inimene"
» Mälestusraamat: Atarma. Peatükk Ronald Rüütli raamatust "Elu Siberis"
» Pajas & Pannil: Retseptidf Uno Jürissonilt ja Peeter Rajalt
» Maailm: Soomes maad kuulamas. Kirjutis Vladislav Korzhetsilt
» Varia: Erisuguseid uudiseid
» Võistlused: Maikuus toimus mitmeid kalastusvõistlusi: Kevadsärg 2000
» Võistlused Ruhijärvel
» Paidekate võistlus Aesool
» Suure-Jaani järves olid haugidel suud kinni seotud
» Maailm: Ahvenamaa haugid. Tänavukevadisest kalastusretkest kirjutab Ralf Mae
» Antireklaamjutt: Kalliste spinningurullide puudusi vaeb Hanno Kask
» Kalade söögilaud: Sedapuhku on juttu putukatest ja tõukudest, pikemalt käsiteletakse kooreüraskit ja puruvana
» Ohutus: Päästevestide tüüpe ja kasutamist tutvustab Liisu Ploom Lade OÜst
 
Muremeel: Sindi pais jääb alles
SINDI TAMM SAI ARMU



Jaanipäeva eel pälvis ajakirjanduse tähelepanu 16. juunil Pärnus toimunud seminar "Sindi tamm ja kolm võimalust kalade rände tagamiseks". Seminari aluseks oli Eesti-Taani ühisprojekti "Kalade ränne Pärnu jões Sindi tammi juures, Eestis" teostatavuse eeluuringu tutvustamine ja arutelu. Uuring pakkus järgmisi põhivariante:

1. Tammi täielik lammutamine. Võimalus tagab kõikidele kalaliikidele aastaringselt optimaalsed rändevõimalused ning maksumus on 5 478 000 EEK.

2. 45m pikkuse tammiosa lammutamine, mis aga põhjustab läbipääsus liiga suure voolukiiruse ja välistab kalade rändevõimaluse suuremal osal aastast. Maksumus 2 682 000 EEK.

3. Kärestike ehitamine olemasolevasse tehase veekanalisse, mis kulgeb läbi tööstuspiirkonna jõe vasemal kaldal. Kõik kalaliigid on suutelised seda kanalit läbima, aga kuna ainult kuni 8,6% jõeveest saab juhtida läbi kanali, ei ole võimalus optimaalne.

4. Uue kärestikega möödavoolukanali ehitamine jõe paremkaldale. Sellel kaldal on möödavoolukanali ja kärestike kujundamise võimalused palju paremad kui vastaskaldal. Kanal oleks 495m pikk. Kõik kalaliigid on suutelised selle variandi kärestikke kanalis läbima ja kuna läbi kärestike saab juhtida kuni 36,2% jõevoolust, siis on hinnangute kohaselt kanalist tulev veevool jõega ühinemiskohas piisavalt tugev, et ligi tõmmata siirdekalu. Võimaluse maksumus on 27 340 000 EEK, millele lisandub tammi renoveerimise maksumusena umbes 1 115 000 EEK.

Pärnu Keskkonnateenistuse juhataja Toomas Padjus pani enne seminari rahalises mõttes ja ka kalade rände seisukohalt kindlalt esikohale paisu täieliku lammutamise ning jõesängi kujundamise kärestikuliseks jõelõiguks, aga väga heaks lahendiks pidas ta ka neljandat võimalust — kuigi teistest võimalustest kallim, rahuldab ta enamuse huvigruppide soove. Säilib pais, mis on Sindile linna sümboliks ning kalad pääsevad takistusteta liikuma jõe ülemjooksule ja harujõgedesse.

Seminari "näpp" jäigi pidama neljandale variandile. Kuigi Sindi villavabrik on oma tegevuse lõpetanud ja tammil puudub funktsioon, leidsid keskkonnaspetsialistid, et tammil on suur energiapotentsiaal ja tulevikus on võimalik rajada Sindisse hüdroelektrijaam.

Pärnu keskkonnateenistuse spetsialistid hakkavad välja töötama kalade läbipääsukanali projekti. Kanali rajamise rahastamine on praegu veel ebaselge, kuid omalt poolt on lubanud aidata ka Taani rahvusvaheline keskkonnaagentuur.

Lõpp hea, kõik hea. Ainult et Sindi tammi lõpp on veel kes teab kui kaugel, ja kas Kalastaja lugejate silmad seda näevadki...

V.K.


P.S. Milline on huvikalastajate seisukoht Sindi tammi säilimise asjus? "Foorumis" on algatatud teema "Kas õhime Sindi Paisu?" — seal oodatakse Sinugi arvamust.



Sindi paisu tänupisar. Juss Piho joonistus