ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 15 sisukord:
» Kalakott: Lõhe, särje, võrguahvena rekordid. Kalastaja karikad 99
» Juunior: Kristjan Kruusimaa ja Toomas Sepa lood
» Meie vete kalu: Viidikas
» SABANEJEV VIIDIKAST (refereering)
» Seadus: Raine Kalgre kirjutis Koolimäe ojast; Ain Soome kommentaar.
» Kalapüügiseaduse muudatustest.
» Forellijõed: Kalle Kroon kudealade taastamisest.
» Lendõng: Petteri Surakka "Jõeforelli ojapüügist"
» Landikool: Võdikud; astmeline vedamine
» Kalade elu: Kalade söömatavadest.
» Suur teeskleja
» Kogemus: Matti Uusjärv; Hanno Kask
» KULDKALA 2000
» MAARDU VÕISTLUS
» SUURE-JAANI VASTLAAHVEN
» IDA-VIRUMAA LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED
» Avalik arvamus: Kuidas me upume
» Kodulugu: Manivald Kuik "Ühest külmast noodaveost"
» Pajatus & veste: Lood Arved Kiisalt, Raine Kalgrelt ja Jaan Tangsoolt
» Maailm: Austraalia, Endrik Tõnsberg
» Kaubamärk: Marinepool, Okuma ja Ron Thompson
» Mis on mis: Hugeri ilmajaamad, Falchi survepesurid
 
KULDKALA 2000
Kaarna järv, 12. veebruar 2000.a.



Osavõtjate arvus oli mullusega võrreldes tagasilöök, osales umbes 1300 kalameest ja -naist. (Usutavasti on selle põhjuseks iga-aastane "lollid kalamehed, keda maksumaksja rahaga päästma peab"-kampaania, mis tänavu vallandus juba jaanuaris.) Sulailmad sulailmadeks — võistluspäeval oli Kaarna järvel 20-25 cm jääd. Pühajärvelt kui allikalisemalt järvelt toodi võistlus küll Kaarna järvele üle, küllap peamiselt panikööride rahustamiseks. Ka oli Kaarna järvel rohkelt päästepoidega turvajaid. Võistluspaigana jättis Kaarna järv väga meeldiva mulje — Pühajärvest kompaktsem, jälgitavam — lava avanes järvele ja muusika ning mulajutud olid püüdjailegi kuulda. Korraldajailgi tärkas mõte, et võib-olla tuleks Kuldakala Pühajärvelt päriselt Kaarna järvele kolida. 2500-3000 pöidlahoidjat jälgisid võistlust kõrgelt ja kaunilt kaldalt — jääle lasti vaid võistlejad, turvamehed , korraldajad, ajakirjanikud jne.


60-st märgistatud kalast tõmmmati võistluspäeval välja neli koodikala. Esimese märgiga kala püüdnud Aivar Kriiska Jõgevalt sai auhinnaks eesti tõugu hobuse Tooderi. Teise ja kolmanda märgiga ahvena tõmbasid välja Marko Kinusar Tallinnast ja Georgi Peterson Tartust ja nemad võitsid mobiiltelefonid. Neljas märgikala omanik Aivar Rumm Tartumaalt Lähtest sai auhinnaks spinningurulli.

Et automärgistusega ahvenat taas kätte ei saadud, läks sõiduauto loosimisele kõigi võistlejate vahel. Liisk langes Marko Vaherile.

Marko Vaher

Viljandimaa. Valma. Viiratsi

sündinud 1959

Püüab seitsmendat aastat Võrtsjärvel kala kutselise kalurina. Need kalad, mis märgistatult Kaarna järve lasti, olid kah tema püütud. Kalapüügihuviline on olnud poisipõlvest saati, kuid eriti suuri kalu pole harrastuslike vahenditega kätte saama juhtunud. Kutselise kalurina on võtnud mõrrast välja 14 kilose karpkala. Praegu on lemmikpüügiviisiks allveejaht maski, hingamistoru ja harpuunpüssiga.

Enne KIA PRIDE omanikuks saamist sõitis 1984.a. "mersuga", mis oli aastaarvule vaatamata väga tubli auto.

Abielus, 2 poega.









Kalapeoga samal ajal toimus rahvusvaheline maavõistlus Eesti, Läti ja Soome vahel. Leedukad, kes ka osalema pidid, jäid tee peal kuhugi toppama ja võistluse alguseks kohale ei jõudnud.Maavõistluseks oli järvel eraldatud omaette ala, kuhu teistel oli pääsemine keelatud. Võisteldi ahvenate püüdmises.

Sellel aastal võitsid soomlased, teiseks tulid lätlased ja kolmandaks jäid eestlased. Kokku püüdis 15 liikmeline maavõistluse seltskond 12,5 kg ahvenaid.

Kui Kalastaja toimetaja Eesti võistlejailt kaotuse põhjust uuris, rehmasid mehed vaid käega ja kostsid, et läksid alt. Pikemaks seletamiseks polnud neil tuju.Kaotus ei ole küll üllatav — pigem üllatas mullune ülekaalukas võit. Soomes on talikalastus ju lausa rahvuslikuks spordialaks ja võistkonda pääsemiseks läbitakse tihe võistlussõel. Eestis seevastu jäid kavandatud eelvõistlused jääolude heitlikuse tõttu ära. Et ka lätlastele kaotasime, tuleb edaspidi lõunanaabreid mitte alahinnata, ennast aga mitte ülehinnata.


I Soome — 4,760 kg

Kapten Sirpa Vuohelainen
1. Henri Huttunen 1380 g
2. Reijo Harju 1140 g
3. Väinö Tapio 1005 g
4. Leena Fagerström 775 g
5. Liisi Maisala 460 g


II Läti — 4,315 kg

1. Ainars Eglitis 1670 g
2. Egons Simsons 790 g
3. Mareks Andersons 770 g
4. Dzintars Krastins 585 g
5. Guntars Liepins 500 g


III Eesti — 3,450 kg

1. Rein Mõttus 935 g
2. Toivo Jullinen 860 g
3. Toivo Reinpalu 805 g
4. Mati Barnhard 720 g
5. Helina Schmidt 130 g

Paremalt teine võistkonna kapten ja esindaja Sirpa Vuohelainen, teiste puhul ei julge nimesid nägudega kokku panna. Tähelepanuväärne on aga, et võistkonnas on kaks naisterahvast — veel üks märk talikalastuse kandepinnast põhjanaabrite juures.