ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 15 sisukord:
» Kalakott: Lõhe, särje, võrguahvena rekordid. Kalastaja karikad 99
» Juunior: Kristjan Kruusimaa ja Toomas Sepa lood
» Meie vete kalu: Viidikas
» SABANEJEV VIIDIKAST (refereering)
» Seadus: Raine Kalgre kirjutis Koolimäe ojast; Ain Soome kommentaar.
» Kalapüügiseaduse muudatustest.
» Forellijõed: Kalle Kroon kudealade taastamisest.
» Lendõng: Petteri Surakka "Jõeforelli ojapüügist"
» Landikool: Võdikud; astmeline vedamine
» Kalade elu: Kalade söömatavadest.
» Suur teeskleja
» Kogemus: Matti Uusjärv; Hanno Kask
» KULDKALA 2000
» MAARDU VÕISTLUS
» SUURE-JAANI VASTLAAHVEN
» IDA-VIRUMAA LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED
» Avalik arvamus: Kuidas me upume
» Kodulugu: Manivald Kuik "Ühest külmast noodaveost"
» Pajatus & veste: Lood Arved Kiisalt, Raine Kalgrelt ja Jaan Tangsoolt
» Maailm: Austraalia, Endrik Tõnsberg
» Kaubamärk: Marinepool, Okuma ja Ron Thompson
» Mis on mis: Hugeri ilmajaamad, Falchi survepesurid
 
Seadus: Raine Kalgre kirjutis Koolimäe ojast; Ain Soome kommentaar.

KOOLIMÄE OJA

Lääne-Virumaal läbib tuntud puhkekoha Võsu ja Vergi vahelise maantee all oleva truubi kaudu teed ojasängikujuline maapinnasüvend, milles seisab paksul muda-, vettinud okste ja lehtedekihil lemledega kaetud mustjaspruun vesi ja mida kalapüügieeskirjades käsitletakse Koolimäe ojana.

Võib arvata, et 30-40 aastat tagasi vesi ka voolas ja seega oli teda võimalik ojade nimekirja kanda, kuid viimase paarikümne aasta jooksul ei ole vähemasti minul olnud juhust selle nn. oja vete silmaganähtavat liikumist näha saada. Tuulevaikuse korral vette visatud tuletikk jääb samasse paika tundideks.

Nimetatud ca 1,5 meetri laiune ojataoline veesäng on oma igavesti seisva vee tõttu niivõrd risustunud ja mudastunud, et tema põhi on kohati kaetud poole meetri paksuseni ulatuva mudakihiga, milles ei leia kudemispaika ükski meie vabariigi vetes tuntud kala.

Maanteetammist kümmekond meetrit mere poole on endine ojasäng üksikute hundinuiade ja rohukamaraga täielikult kinni kasvanud, vaid mere eriti kõrge veeseisu, kevadise suurvee ja kestvate sadude osalise kokkulangemise korral võib tekkida haugil võimalus kasutada mainitud veeteed kudema tõusmiseks, et oma järglased Koolimäe järve jätta. Viimatimainitu selgituseks niipalju, et kunagise Koolimäe oja säng saab alguse just nimetatud järvest, mis ehk aastat 50-70 tagasi oli umbes paarihektarilise pindalaga veekogu. Sellest on tänaseks päevaks vee tormilise eutrofeerumise tõttu järele jäänud vaevalt 0,7 hektari suurune veesilm, mille pindala, eriti lääne poolt hoogsa hundinuiade ja pilliroo pealetungi tõttu, pidevalt väheneb. Kesksuveks on praktiliselt kogu järv kaetud rohusaartega, mis hilissügisel elutegevuse lõppedes põhja vajuvad ja olemasolevale, vähemasti 0,5 meetri paksusele mudakihile, lisa annavad. Keskmiselt 120 cm sügavusega veekogu kohta on seda liig mis liig. Tundub, et järvekese päästmiseks on hilja midagi ette võtta ja 10-15 aasta pärast on kunagisest kenast, rohelusse uppuvast ja mööduja silma rõõmustavast veekogust järgi vaid pilliroost ja hundinuiadest umbe kasvanud mülgas.

Käesoleval ajal kehtiv Kalapüügieeskiri ei määratle, kust algab aastaringselt püügiks suletud Koolimäe oja. Sisuliselt saab ta oma alguse mõned meetrid lõuna pool maanteetammi vohavast Koolimäe järve pilliroo- ja hundinuiatihnikust ning lõpeb mõnesaja meetri kaugusel põhja suunas asuvas Koolimäe lahes, kusjuures voolu olemasolul saaks suudmealal vesi kunagise oja suuet sulgevast uhteliivast vaid läbi filtreeruda.

Kui lähtuda liigilisest mõtlemisest ja üldlevinud arusaamadest ojade olemuse osas, siis tuleks Koolimäe oja alguseks lugeda tema järvest väljumise kohta, s.o. praktiliselt maanteetammi. Viimasel juhul jääks ka kohalikel puhkajatel võimalus Koolimäe järves õnge leotada, sest kokri ja linaskeid seal leidub. Kuna aga seaduseandja leiab, et Koolimäe oja hõlmab ka Koolimäe järve, nagu seda on korduvalt kinnitanud kohalikud vastava ala seadusmehed, siis jääb vaid üle küsida, kas Eestimaal on palju jõgesidki, mis oma laiuse poolest võiksid end võrrelda ca 80 meetri laiuse Koolimäe järvega, mida ilmselt Volgal kokku kirjutatud eeskiri põlglikult ojaks nimetab ja oma lisas nr.2 vooluveekoguks tituleerib.

Siit ka järeldus – Koolimäe järv on järv ja oja on oja ja nii neid tulebki piiritleda.

Merre suubuvate vooluveekogude kalastamiseks aastaringse sulgemise põhjuseks on mõistagi vajadus kaitsta kudemisele tõusvat ja esimesi eluaastaid magevees veetvaid vääriskalu. Kõne all olevasse ojja ei tõuse eelpoolnimetatud põhjustel ehk elementaarsetegi kudemisvõimaluste puudumise tõttu mitte iialgi ükski vimb ega meriforell, rääkimata lõhest. Asja pole kevadel sinna ka teivil, särjel, säinal ega ahvenal. Ainuke kala, kes eriti kõrge veeseisu puhul end Koolimäe järveni üles pressida suudab ja kellel järves ka soodsad kudemistingimused, on haug, ja kohale ta peaaegu igal aastal ka jõuab. Pulmapoisse ei ole just palju — ca 20-30 kala ringis, nagu võib kokku lugeda pulmamängu ajal järvekese pinnal tekkiva kümnekonna mängukeerise järgi, aga oma asja saavad nad aetud ja suur rõõm on sellestki.

Haugide kaitseks on, teadagi, kudeperioodiks kehtestatud keeluajad ja mõistlikule inimesele peaks sellest piisama nii Koolimäel kui ka mujal. Kuulutada aga nimetatud seisva veega mudaauk aastaringselt kalapüügiks keelatud veekoguks ja risustada sellega niigi keerulisi ja kalamehelt fenomenaalset mälumahtu nõudvaid Kalapüügieeskirju, on sama mõttekas kui keelata meie rahval aastaringselt koguda eesti metsadest banaane ja kookospähkleid.

Härrased Keskkonnaministeeriumi kabinettidest, kes ilmselt mugavusest ja olukorda tundmata kergekäeliselt veneaegseid totrusi kaasaegsetesse eeskirjadesse kaasa toovad, võiksid vahel ka õue tulla, kummisaapad jalga panna ja vaadata, mismoodi Eestimaa loodus tegelikkuses välja näeb. Vähe on sellest, et kirjutada uude eeskirja ringi kunagiste ja õnneks üksikute rahajanus kalakaitseinspektorite initsiatiivil tehtud ja õnnetuseks seaduse jõu saanud ettepanekud ühe või teise veekogu aastaringseks sulgemiseks. Ka kõne all olevad Koolimäe veekogud said omal ajal, niipalu kui allakirjutanul andmeid on, oma suletud veekogu staatuse veneaegse inspektori initsiatiivil, kes vajas nimetatud seadusesätet vaid selleks, et omada läheduses paika, kus aastaringselt võis vaeva nägemata ja lihtsalt mööda sõites tabada mõne kalamehe õnge leotamas või lanti loopimas. Järgnes protokoll, seadusega ette nähtud 50% trahvisummast preemiaks ja kui kalamehel saaki leidus, siis ka pool selle realiseerimishinnast, lisaks püügivahendite erikonfiskeerimine ja vajalikud töönäitajad.

Ei saa salata, et taoline stimuleerimissüsteem oli küllaltki efektiivne ja hoidis veekogudel nii ühiskondlikke kui ka riiklikke korrakaitsjaid, kes tegid kokkuvõttes ära suure töö röövpüüdjate tabamisel. See aga ei oleks tohtinud õigustada niisuguste nn. reservaatide kunstlikku tekitamist kellegi heaolu nimel ja tegelikele vajadustele vaatamata.

Seadus, mis oma olemuselt on loll, sünnitab seadusetust.

Kahjuks puuduvad mul andmed kogu vabariigi aastaringse keelu all olevate veekogude tegeliku seisukorra kohta, kuid kaldun arvama, et Koolimäe järvoja ei ole ainuke, kus aastaringse püügikeelu järele täielikult vajadus puudub. Eeskirjade punkti 13 alapunktis 1 toodud veekogude nimekiri on kahtlaselt pikk... Miks nimetatud alapunktis esimesena mainitud Vainupea jõgi näiteks kirja on sattunud ja ei ole piirdunud püügi keelamisega esimese tammini, võivad Rakvere kandi kalamehed üksnes nukralt muiates aimata...

Kui kellelgi "Kalastaja" lugejatest on andmeid ühe või teise veekogu aastaringse püügikeeluga õnnistamise vaieldamatu mõttetuse kohta, siis ei maksaks neid omale hoida. Usun, et ajakirja toimetus ei pea paljuks andmete küllaldase laekumise korral neist üldistusi teha ja kalameeste ning keskkonnaministeeriumi vahel vahendajaks hakata.

Lõpetuseks tahaksin veel soovida, et demokraatliku riigi Kalapüügieeskirjadest kaoks igaveseks ajaks lause, mis keelupiirkondi puudutavates punktides algab sõnadega: "Keskkonnaminister võib lubada kalastuskaardi lisalehe alusel..." Mis inetu, see inetu.

Kivi kotti!

Raine Kalgre




KOMMENTAAR AIN SOOMELT

(Keskkonnaministeeriumi kalanduse osakond)

Koolimäe oja kohta võin Mereinstituudilt saadud info põhjal öelda, et nad teostasid 1999. aasta kevadel uuringuid enamusel Lääne-Virumaa ojadel ja jõgedel, mis suubuvad Läänemerre, sealhulgas ka Koolimäe ojal. Ühtegi kala neil ei õnnestunud kätte saada, mistõttu seisukohaks on, et Koolimäe ojal on aastaringne püügikeeld kaotanud oma aktuaalsuse ning tuleb järgmisel eeskirjade redigeerimisel aastaringse püügikeelu all olevate veekogude loetelust välja viia. Ilmselt on tõepoolest tegemist ojaga, mis on tulnud praegustesse eeskirjadesse üle nõukogudeaegse pärandina, sest eeskirjade koostamisel tol ajal arvestati siis veel eksisteerinud rajooniametimeeste ettepanekuid ja soovitusi (ka praegu arvestatakse maakondadest tulevaid ettepanekuid).

Sama halvad olevat lood Harjumaal asuva Kurdlu ojaga, mis tuleb samuti aastaringse püügikeelu alt välja viia. Kindlasti aga jääb tulevikus neil ojadel kehtima üleüldine kevadine haugipüügikeeld. Keelu all olevaid veekogusid on Mereinstituut uurinud maakondade soovist lähtudes, kes on siis ise enamjaolt ka neid uuringuid rahastanud. Uuringuid on viimasel ajal teostatud enamikel püügikeelu all olevatel veekogudel, välja arvatud Läänemaal ja saartel. Siiski ei ole võimalik ühtegi veekogu püüki piiravatest nimistustest, olgu ta sinna sattunud mistahes viisil, kustutada enne, kui Mereinstituut on teostanud vajalikud uuringud ja leidnud, et vastava veekogu nimistust väljaviimine on põhjendatud. Igati omal kohal on siin kalameeste initsatiiv, et juhtida küsitava keelu all olevatele veesilmadele ametnike tähelepanu, mis eeskirjaparanduste tegemist kindlasti kiirendab.

Kalastuskaardi lisalehe kehtestamise eesmärgiks on piirata püügikoormust (näiteks jõeforelli veekogud) või kaitsta häirimise eest teisi elusolendeid (näiteks linde Matsalu märgalal). Pärnu lahel on lisalehed sisse viidud kohaliku võimu soovil, lähtudes vajadusest reguleerida harrastajate ja kutseliste kalameestesuhteid.