ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 14 sisukord:
» Rekordhaug Viljandi järvest
» Pajatused: Suured haugid Narva jõest
» Elu suurim kala
» Kaks kohtumist inspektoriga
» Haaslava rasvased angerjad
» Meie vete kalu: Kiisk
» KIISAPÜÜGIST SABANEJEVI JÄRGI
» Eesti suurimast loodusharuldusest ja ühest uuest kalaliigist Eesti vetes (tuur)
» Aga Väikses väinas...(säinast)
» Talipüük: Talvel ujukiõngega
» Kala võttu näitab nooguti
» Müstilised püügividinad
» Seadus: Kalamees ja igaüheõigus
» Muudatused väikelaevade registreerimise korras
» Oma silmaga: Forellide kudemisest Võlingi kunstkoelmul
» Toimumised: Võistlused, sügispäevad, kursused jms
» Lendõng: Liblikasidumine, Red Tag
» Kodulugu: Üks tõsine kalamehejutt
» Pajas & Pannil: Hulk maitsvate kalaroogade retsepte
» Reisikiri: Saltstraumen - kalamehe paradiis
» Kaupmees: Hanno Kirikal / Jahipaun
 
Meie vete kalu: Kiisk


KIISK
Acerina cernua

Ka kiiss, kiis, kusk, ämmatapja. Soome k. kiiski; vene k. jorsch; saksa k. Kaulbarsch; inglise k. ruff(e), pope; rootsi k. gärs, gers

Heal lapsel mitu nime. Kas kiisa puhul just kalavete “hea lapsega” tegemist on, näikse vähemalt kalameeste seas levinud irooniliste nimede nagu Peipsi forell, ämmatapja jne. põhjal sügavalt küsitav olevat. Tõsiasi on, et kiisad oma aplusega vähemalt Peipsil ilusa püügipäeva kihva mõistavad keerata.

Oma kehakuju ja uimede poolest meenutab esmapilgul kiisk suuresti ahvenat. Erinevus on aga värvides: ahvena vöötide asemel on kiisa küljed hallikaskollakad või -valkjad. Selja värvus varieerub olenevalt veekogu põhjast, olles mustade täppidega ning enamasti hallikates toonides: -roheline või -kollane. Kõht valkjas, talvel on kõhu eesosa sageli lillakalt helklev. Vanemad isendid on üldiselt tumedamad. Erinevalt ahvenast, kelle seljauimed asetsevad lahus, on kiisa omad kokku kasvanud.

Eestis on kiisk levinud nii jõgedes, järvedes kui ka meres, eriti laialdaselt Võrtsjärves, Emajões ja Peipsi järves. Kiiska ei leidu Hiiumaa siseveekogudes, saarte läänerannikul, Osmussaare, Keri ja Ruhnu saarte ümbruses, mandri siseveekogudest ei kohta teda kindlasti väiksemates (kogre)tiikides. On põhjakala, kes eelistab tavaliselt pehmet, savist või peene liivaga ja vähese taimestikuga põhja. Kiisad elutsevad parves ning on üldiselt paikse eluviisiga.

Kiisk on röövkala, kelle toidulaual domineerivad põhjaloomakesed, kuid võimaluse korral laseb ta hea maitsta ka kalakudul. Suuremad isendid toituvad ka maimudest.Vaatamata oma aplusele on kiisk aeglase kasvuga. Aastane kala on 3,5...4,5 cm pikk ja kaalub 1...1,5 g, kolmeaastase vastavad arvud on 8...9 ja 8...12, viieaastase omad 11...12 ja 22...30. Sajagrammise raskuse saavutab kiisk keskmiselt üheksaaastaselt ning oluliselt suuremaks tavaliselt ei kasvagi.Suguküpseks saab varakult, peaaegu lapseeas: kudema hakatakse 1...3 aastaselt, olles sel ajal 5...8 cm pikk ning kaaludes 5...8 g. Kudemisperiood kestab aprilli lõpust kuni juuni lõpuni. Kiisk koeb portsjonitena, umbes 2-nädalaste vahedega 2...3 korda. Mari paisatakse kivi- või liivapõhjale, ka möödunud aasta taimestikule. Temperatuuril 15...16 kraadi kestab marja areng ligikaudu viis päeva.

Kiiska püütakse suvel käsiõngega, talvel kirptirguga, kasutades söödaks ussijuppi, sääse- või kärbsevastset. Enamasti ei nõua kiisa kättesaamine suurt osavust, kuna oma aplusega sööb ta väikese söödastatud konksu kindlalt sisse. Suurema konksuga püüdja kaotab tavaliselt õngesööda.

“Eesti Kalanduse” andmeil olevat Peipsi kalurid saatnud Aleksander II troonileasumise puhul Peterburgi 40 kiiska, mis kaalusid 16 kg. Kuigi Lääne-Siberi järvedes kasvab kiisk kuni 35 cm pikkuseks ja kaalub kuni 750 g, on meie lähikonnas, Karjala-Soomes, kindlalt fikseeritud rekord vaid 238 g. Eesti suurima kiisa on püüdnud Pärnu mees Peeter Raja. Kala kaalus 195 g ja oli 27,5 cm pikk. Ilusaid suuri, ligi sajagrammiseid kiisku saadakse massiliselt kevadel Orjaku kanalist, kuhu nad merest tungivad.

Kuigi kalamehele on kiisk enamasti lihtsalt tülikas külaline konksu otsas, kes jääle vedelema jäetakse või vette tagasi visatakse, on tema liha tegelikult väga maitsev ning kulinaarseks töötlemiseks on palju erinevaid retsepte. Eriti hinnatud on kiisk supikalana: väidetakse, et kalasupp ilma kiisata ei olevatki kalasupp.

Ralf Mae