ajakiri foorum pildid tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, septembris, detsembris
 
Nr 73 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG Ralf Mae

» KALAKOTT

» ÄRITEKST
Abu Garcia Svartzonker Flash Blade. Ralf Mae

» KOGEMUS
Minu Salmo Slider. Valeri Šabanov

» LANDIKOOL
Kas landivärvidel on tähtsust? II osa. Piotr Piskorski

» BALSNACKI SÖÖDAKOOL
Balsnacki latikasöödaga varasügisesel Suur-Emajõel. Harri Nurk

» LANDIKOOL
James S. Oldsi 100-aastane Bass Oreno ja Stradivariuse viiul. Hans Soll

» TEGIJA LANDIKARP
Toimetaja kohavõdikud. Ralf Mae

» PERSOON
Vanakooli kalamees Raivo Rüütel. R. Kummer

» KOHTUMINE
Ratastooliga Pärnu lahel. Raimo Kummer

» KALATEADUS
Kas Tšehhi kalakasvatuse mudel sobiks Eestisse? Randel Kreitsberg

» ÄRITEKST
Garmin EchoMap 50dv. Ralf Mae

» ARHIVAAR
Peatükke puulandi ajaloost, III osa. Kalle Kroon

» PAJATUS
Kirjad sõbrale. Ralf Mae

» Elu esimene turvapüük andis meetrise haugi. Rauno Klemm

» MERETAGUSED
Seatapp, viiulimäng ja ümarmudilad. Sääre Mari

» KALAVARUD
SA Eesti Forelli biotoobitöödest 2014. aastal. Tauno Jürgenstein

» TOIMUMISED
Keskkonnahariduslik kalastuslaager Võrtsjärve ääres. Anne Schotter
» Kalakratid laagerdasid Soomes. Anne Schotter
» Põlula kalakasvatuskeskus pidas sünnipäeva. Endrik Tõnsberg
» Dmitri Borovkov tuli maailmameistriks! Tallinna KSK

» VÕISTLUSED
Eesti–Läti sõpruskarikas karpkala püügis. Arnold Tammemägi
» Ja veel üks päev paradiisis. Ralf Mae
» EMV sisevete allveepüügis Saadjärvel. Endrik Tõnsberg

» KUTSELINE KALASTAJA
Venemaa impordikeelu saaga jätkub. Alar Mik
» Pärnumaal kasvatatakse ahvenat. Alar Mik
» 10 küsimust Liivi Lahe Kalanduskogule. Alar Mik
» Miks on kaluriamet meeste pärusmaa? Liis Laumets
» Valmis rannakaluri e-õpikeskkond
» Peipsil võib taas pööri- ja kaldanoodaga kala püüda
» Kalandusnõukogu kiitis heaks Euroopa Merendusja Kalandusfondi 2014–2020 arengukava

» MAAILM
Augustikuine lõhepüük Tornio jõel. Rain Erala

» KALAMEES MUIGAB Kogunud Ervin Pihu

» KALARISTSÕNA Jaak Känd

» ELAMUS Ralf Mae

 
kasutaja:
salasõna:
 
uus kasutaja?
 
Selles numbris:

KOGEMUS
Minu Salmo Slider. Valeri Šabanov

Valeri Šabanovi lugu Salmo Sliderist ja sellega püüdmisest. Millal kasutada ujuvaid ja uppuvaid mudeleid? Milline on püügiks sobilik varustus? Kuidas käib Slideri mängitamine? Milline on sobilik püügitaktika? Lugu annab vastused neile ja mitmetele teistele küsimustele. Kalastaja 73, lk 14–18
loe edasi ->

LANDIKOOL
Kas landivärvidel on tähtsust? II osa. Piotr Piskorski

Jätkub eelmises Kalastajas alanud lugu kalade värvinägemisest, lantide värvingutest ja nende tähtsusest kalapüügil. Miks ja kuidas näeb koha ka nii nappides valgusoludes, kus teised kalad enam ammu midagi ei seleta? Mis toimub värvidega pilves ja sombuse ilmaga ja kuidas see püüki mõjutab? Millal on õige aeg siduda otsa kõrinatega vobler? Millistes oludes on ...
loe edasi ->

BALSNACKI SÖÖDAKOOL
Balsnacki latikasöödaga varasügisesel Suur-Emajõel. Harri Nurk

„Oli see tingitud madalast veeseisust Võrtsjärves ja Emajões või hoopis millestki muust, kuid traditsiooniline sügisene latikaränne Emajõel algas paar nädalat varem kui tavaliselt ja ilusaid saake hakati saama juba septembri alguses. Kuu keskel olime kohal meiegi, et üritada Balsnacki söötasid kasutades meelitada kalakotti võimalikult palju ilusaid latikaid,...
loe edasi ->

LANDIKOOL
James S. Oldsi 100-aastane Bass Oreno ja Stradivariuse viiul. Hans Soll

„Kalle Kroon arutleb Kalastaja 71. numbris (Valitud peatükke puulandi ajaloost, I osa), et milline lant on loomutruum – kas pika tapeeringuga isepäine, kordumatu liikumisega mängu andev või lühikese tapeeringuga reeglipäraselt küljelt küljele pendeldav ja robotlikult mängiv? Mina olen veendunud, et esimene. Isepäise, kordumatu liikumisega mängu andva landi e...
loe edasi ->

PERSOON
Vanakooli kalamees Raivo Rüütel. R. Kummer

Raivo Rüütel on salvestunud eestimaalaste mällu vast kõige enam teleseriaalist M-Klubi, kus ta esitas hiilgava Markii rolli. Raivo isiklikus elus mängib aga olulist rolli looduses olemine ja kalapüük. Raivoga koos kalale sattunud inimesed kirjeldavad teda kui ehtsat ja tulihingelist kalameest, kes tõuseb kell viis hommikul, keedab pudru, teeb päev otsa merel ...
loe edasi ->

KOHTUMINE
Ratastooliga Pärnu lahel. Raimo Kummer

Kaks kanget kalameest Tarmo Loose (45) ja Martin Provornikov (29) tõestavad, et ratastooli jäämine ei tähenda maailmalõppu. Kui inimene tahab midagi teha, saab ta sellega hakkama ja tahtmise korral saab ka ratastooliga liikudes edukalt kala püüda. „Ratastooli jäämine on kalastamisele isegi kasuks tulnud, tööl ma ju ei käi ja seega on vaba aega palju,“ ütleb M...
loe edasi ->

KALATEADUS
Kas Tšehhi kalakasvatuse mudel sobiks Eestisse? Randel Kreitsberg

Eestimaiste metsatukkade, järvesilmade ning heinamaadel looklevate jõgede keskel kasvanud inimesel on raske ette kujutada olukorda Kesk-Euroopas: Tšehhis pole ühtegi looduslikku järve, küll aga sadu kaevatud tiike ja veehoidlaid, mida ühendab omavahel keerukas kanalite võrgustik. Kalad nendesse veekogudesse on asustatud ning veekogusid haldavad erinevad omava...
loe edasi ->

ARHIVAAR
Peatükke puulandi ajaloost, III osa. Kalle Kroon

Henry S. Dillsi näol oli tegu üsna omanäolise kalamehega. Ametilt oli ta pastor, kelle soontes voolas omajagu lustakat naljamehe verd. Kokku patenteeris ta kolm puulantide täiustamise võtet. Neist kaks olulisemat olid nn vinkelraua-kujuline keel landi mängimapanemiseks landi esiotsas ja rastrikujulise soomusemustri värvimise meetod landile. Henry võis veeta t...
loe edasi ->

PAJATUS
Kirjad sõbrale. Ralf Mae

Hiliskevad ja varasuvi on aeg, kui forellid aktiivselt pinnalt toituvad. Lendõngefännidele on see aasta oodatuim periood, magusaim püügiaeg, kuhu sätitakse oma puhkused ja millele mõeldes talvel uusi putukaid seotakse ning elukaladega heitlemisest unistatakse. Ja elamusi jagatakse ka heade sõpradega. Ühe lendõngitseja varasuvised kirjavormis hetked peamiselt ...
loe edasi ->

Elu esimene turvapüük andis meetrise haugi. Rauno Klemm

Lugu sellest, kuidas Rauno Klemm läks elus esimest korda spinninguga Võhandu jõele turba püüdma ja sai UL-klassi ridva, 0,16 mm-se tamiili ja tillukese liitsiga kätte meetrise haugi. Kalastaja 73, lk 78–83
loe edasi ->

KALAVARUD
SA Eesti Forelli biotoobitöödest 2014. aastal. Tauno Jürgenstein

„Mõne aasta eest Eestis läbi viidud teadusuuring kunstlikult rajatud ja looduslike forelli kudealade võrdlusest näitas, et järelkasvu andmise tulemuslikkuse osas on mõlemad alad võrdsed. See tähendab, et oleme mõningate eranditega osanud küllalt hästi matkida looduslikke tingimusi koelmutel. Samas näitas uuring kätte mõned kohad, mida saaks senisest praktika...
loe edasi ->

Pärnumaal kasvatatakse ahvenat. Alar Mik
Pärnu Kaubasadamas asuma pidanud AS-i Pärnu Laht ahvenakasvatusega tutvuma minnes ümbritsesid meid kohale jõudes hoopis palgivirnad, veel mõned palgivirnad, ja veel palgivirnad. Esimese hooga jäi arusaamatuks, kus siin saab olla külmhoone, fileerimistsehhid ja ahvenakasvatus. Sellegipoolest olime õiges kohas ja ümber järjekordse palgivirna keerates leidsimegi...
loe edasi ->

MAAILM
Augustikuine lõhepüük Tornio jõel. Rain Erala

Väljavõte loost. „Tuul puhus sel lõigul eriti vastikult, mõtlesin juba uuele tiirule minemisele, kui silmanurgast nägin, et Poppeliga ritv ootamatult uuesti paindesse tõmmati. Järgmisel hetkel tegi lõhe 20 meetrit allpool koos minu landiga kaks hüpet järjest. Käed reageerisid kiiremini kui mõistus ja tõmbasin paadile kiire hoo sisse; kala jäi kenasti taha ja ...
loe edasi ->