ajakiri foorum pildid tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, septembris, detsembris
 
Nr 71 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» ÄRITEKST
Kui kala võttis liiga hästi... Ralf Mae
» Kalameest aitab Salmo mobiiliäpp. Ralf Mae

» EELINFO
Tulekul on viies Tuulekala festival

» KALAKOTT

» EELINFO
Ajakirja Paat IV Suur Paadiralli
» Noorte kalastus- ja paadilaager toimub Võrtsjärve ääres

» SALMO ÕNGEKOOL
Kevadisest särjepüügist järvedel ja veehoidlatel. Valeri Sikirzhitski

» BALSNACKI SÖÖDAKOOL
Balsnacki talvised söödad teoorias ja praktikas. Harri Nurk

» KALAMEHE ABC
Miks spinningurullid ei kesta? Ralf Mae

» PERSOON
Alvar „Sepaonu“ Heiste: vahel peab mees enda sisse vaatama. Ralf Mae

» KALAMEHE ABC
Minuga seda kindlasti ei juhtu ehk jääohutusest mitme nurga alt. Ralf Mae

» ARHIVAAR
Valitud peatükke puulandi ajaloost, I osa. Kalle Kroon

» KALATEADUS
Üks kevadine seksilugu. Randel Kreitsberg

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Kalavõrkude rakendamine, II osa. Anneli Einman

» TEGIJA LANDIKARP
Eduard Terase meriforellilandid. Ralf Mae

» ÜHISTEGEVUS
Eesti sisevete majandamisest kalaspordiklubide poolt, III osa. Kalle Kroon

» KALAVARUD
Kes majandaks meie siseveekogusid? Tauno Jürgenstein

» MERETAGUSED
Kellel ei vea kalapüügis, sellel veab kõhutantsus. Sääre Mari

» VÕISTLUSED
V Jääkala Pärnus. Endrik Tõnsberg

» EKRAANIKALASTUS

» KUTSELINE KALASTAJA
Kalandusvõrgustik ka kalanduse tegevusgrupid tegid kokkuvõtteid. Jaak-Velori Sadul, Alar Mik
» Mida toovad kalapüügiseaduse muudatused kaasa kutselistele kaluritele? Kaire Märtin
» Eesti kaugpüügikalurid Atlandi ookeanil. Alar Mik
» 2014. aasta toob uue Euroopa Liidu kalanduspoliitika ja uue kalandusfonfi määruse. Alar Mik
» Värsket kalanduskirjandust. Alar Mik

» MAAILM
Jaanuaripäev Aqaba lahel. Toomas Mikkor

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» SUURUSE RISTSÕNA
Kaido Krass

» ELAMUS
Randel Kreitsberg

 
kasutaja:
salasõna:
 
uus kasutaja?
 
Selles numbris:

SALMO ÕNGEKOOL
Kevadisest särjepüügist järvedel ja veehoidlatel. Valeri Sikirzhitski


Kevadine särjepüük ei nõua kalastajalt reeglina erilisi eelteadmisi – kalasaamiseks piisab ka lihtsast õngevarustusest ja kohast, kus särg kindlasti olemas. Siiski võib ka kevadel leida end olukorrast, kus kõik justkui klapib, aga kala miskipärast ei võta. Sagedamini esineb selliseid olukordi just järvedel. Kevadisest särjepüügist, varustusest ning nippidest ...
loe edasi ->

BALSNACKI SÖÖDAKOOL
Balsnacki talvised söödad teoorias ja praktikas. Harri Nurk


Balsnacki söödakool on rubriik, kus vaadeldakse peibutussöötmise põhitõdesid, praktikaid ja nüansse erinevates oludes ning erinevatel aastaaegadel, tehes seda kõike Balsnacki söödasegude baasil. Esimeses osas on vaatluse all talvised olud ja üldse madalad veetemperatuurid. Kuidas talvel söödaga ringi käia ja mida teha, et kalapüük oleks edukas?

loe edasi ->

KALAMEHE ABC
Miks spinningurullid ei kesta? Ralf Mae


Kes kalameestest poleks kuulnud kurtmist stiilis uus rull, alles ostsin, juba läks katki või ei saanudki püüda õieti veel rulliga, kui juba hakkas kõrisema. Miks rullid ei kesta? Kas uute asjade kvaliteet on tõepoolest läinud nii kehvaks või on siin oma süü ka kalameestel endil? Loos vaadeldakse põhilisi rullide väärkasutamisega seotud probleeme, muuhulgas ka...
loe edasi ->

PERSOON
Alvar „Sepaonu“ Heiste: vahel peab mees enda sisse vaatama. Ralf Mae


Alvar Heiste ehk Sepaonu (50), nagu teda erinevates kalastusfoorumites tuntakse, on mees, kelle elust ampsab hobi – kalapüük – ebaharilikult suure tüki. Alvar on elu jooksul järgi proovinud peaaegu kõik püügiviisid ja tema kogemustepagas nii kalapüüki puudutavates üldistes küsimustes kui ka detailides on muljetavaldav. Alvari otsekohesel ja asjalikul moel ant...
loe edasi ->

KALAMEHE ABC
Minuga seda kindlasti ei juhtu ehk jääohutusest mitme nurga alt. Ralf Mae


Küllap on kõik kalamehed raamatust lugenud ja pilte vaadanud, kuidas läbi jää vajumise korral käituda ja mismoodi jääaugust omal jõul välja saada. Kuidas aga asi päriselt välja näeb? Kui palju on reaalselt vees sahmides aega kõigi nende õigete võtete peale mõelda ja tahtejõudu rahulikuks jääda, kui jäine vesi tulivalusalt kõrvetab, hingamine on kontrolli alt ...
loe edasi ->

ARHIVAAR
Valitud peatükke puulandi ajaloost, I osa. Kalle Kroon


Loos keskendutakse puulandi ajaloole ning valikus on kirjeldatud just selliseid algmudeleid, millel landiehituse arengus on olnud teedrajav roll tänase päevani. Esimeses osas on vaatluse all puulandi algusaastad ning James Heddoni ja James S. Oldsi roll puulantide e voblerite kujunemisel. Lähemalt vaadeldakse möödunud sajandi alguses tootmisse läinud Bass Ore...
loe edasi ->

KALATEADUS
Üks kevadine seksilugu. Randel Kreitsberg


Kevad on ukse ees, veed hakkavad üha kiiremini voolama ja veri vemmeldama – seda ennekõike nendel loomaliikidel, kelle elurütm on otseselt seotud ümbritsevate temperatuuridega. Niisugusteks loomadeks on ka kalad. Isegi kui lõhilased eelistavad hilissügisest kaamost ning lutsu ajab pöördesse südatalvine tuisuöö, hakkab valdav osa kaladest, kes natukene varem, ...
loe edasi ->

VIITANETI VÕRGUKOOL
Kalavõrkude rakendamine, II osa. Anneli Einman


Jätkub eelmises Kalastajas alanud artikkel kalavõrkude rakendamisest. Seekord on vaatluse all paelad.


loe edasi ->

TEGIJA LANDIKARP
Eduard Terase meriforellilandid. Ralf Mae


Tegija landikarp on uus rubriik Kalastajas, mis piilub tuntud ja mitte nii tuntud kalameeste landikarpidesse ja üritab välja selgitada, millised landid on tegijad ning millised mitte. Esimeses osas avab oma landikarbi Eduard Teras – landimeister, kel kalapüügi ja landivalmistamise kogemust ligi 40 aastat. Lisaks jõeforellile, mille püügiga on Edi vaieldamatul...
loe edasi ->

ÜHISTEGEVUS
Eesti sisevete majandamisest kalaspordiklubide poolt, III osa. Kalle Kroon


Eelmistes Kalastajates oli jutuks Eesti siseveekogude majandamise kord esimese Eesti Vabariigi päevil ja nõukogude perioodil. Viimases osas vaadeldakse paari näidet lõheliste jõgede klubilise majandamise tulemustest Tallinna Kalaspordi Klubi ja Paide Kalastajate Klubi praktikatel.

loe edasi ->

KALAVARUD
Kes majandaks meie siseveekogusid? Tauno Jürgenstein


Kui 2009. aastal võeti vastu harrastuskalastuse arengukava, oli selle kandev idee, et kalapüük kui rahva tervise taastamiseks väga oluline ning loodushoidlikku mõtteviisi ja teadmisi süvendav harrastus peab levima üha enamate inimesteni. Loodeti kasvatada kalastajate hulka toonasest püügiõiguse statistikast teada olnud 50 000 inimeselt kolme kuni viie aastaga...
loe edasi ->

MERETAGUSED
Kellel ei vea kalapüügis, sellel veab kõhutantsus. Sääre Mari


Sel aastal tuli talv hilja igal pool Eestis, sealhulgas ka Ruhnu saarel, sestap pole saarlased saanud kalapüügiga soovitud ulatuses tegeleda – veel veebruaris sügelesid võrgud seina peal tühja. See-eest tegelevad Ruhnu naised usinasti kõhutantsuga ning muute tegemiste-toimetuste seas kaalutakse ka taksoteenuse pakkumise võimalikkust saarel. Elust Ruhnu saarel...
loe edasi ->

Eesti kaugpüügikalurid Atlandi ookeanil. Alar Mik

Krevetipüügifirma AS Reyktal on üks Eesti suurimaid kaugpüügi ettevõtteid, mis annab tööd rohkem kui sajale meremehele ja kalurile. Töö maailmameredel käib 365 päeva aastas ja 24 tundi ööpäevas. Eesti kalaettevõtte eduloost kirjutab Alar Mik.


loe edasi ->

MAAILM
Jaanuaripäev Aqaba lahel. Toomas Mikkor


Toomas Mikkor tegi beduiinidega kaasa püügipäeva Aqaba lahel, lõhkus oma spinninguridva, aga sai kätte piraka maitsva lihaga grouperi. Beduiinide kalapüügist ja Egiptuse elu-olust pärast revolutsiooni kirjutab Toomas Mikkor.


loe edasi ->

ELAMUS
Randel Kreitsberg


Elamus on Kalastaja uus rubriik, mis tutvustab (ilukirjanduslikus vormis) erinevaid vee ääres ja kala püüdes saadud elamusi.

loe edasi ->