| |
 |
|
|
 Selles numbris:
KALAKASVATAJA
Paaliast, tema kasvatamisest Eestis ning kulinaarsest küljest. Hanno Kask
Paalia (Salvelinus alpinus) on põnev kalaliik, mis ka aeg-ajalt Eesti kalameeste kalakottidesse satub, kui väisatakse meist põhja poole jäävaid kalavesi. Kulinaarse elamuse otsijatel pole siiski tarvis paalia järele ilmtingimata polaarjoone taha sõita, sest seda maitsvat kala on hakatud kasvatama ka kalakasvatustes.
loe edasi ->
SALMO ÕNGEKOOL
Kevadine topsiõng Suur-Emajõel. Valeri Šabanov
Kevadine kalapüük topsiõngega Suur-Emajõel – varustus, selle komplekteerimine, püügitaktika, konksu- ja peibutussöödad, nende kasutamine jne.
Kalastaja 63, lk 24–33
loe edasi ->
MARCEL VAN DEN EYNDE SÖÖDAKOOL
Marcel van den Eynde söödad tagavad edu kõigile. Jaak Kask
Talv on selleks korraks läbi ka kätte on jõudnud aeg pöörata pilgud jääst vabanenud kalavete poole. Jõed on lahti, suurvesi vaikselt alanemas ja päev-päevalt tõuseb ka veetemperatuur. See omakorda sunnib kalad kevadisele kuderändele ja kaugel pole aeg, kui kuuleme kümnetesse kilodesse ulatuvatest vimma-, särje- ja latikasaakidest ning tabatakse esimesed karp...
loe edasi ->
RENE MARTINI KARBIKOOL
Rakendused karbipüügil. Rene Martin
Iga karbipüüdja on kindlasti kogenud olukorda, kui vaatama sellele, et oleme oma püügiretke pikalt ja põhjalikult ette valmistanud, valinud välja järve, mis on juttude põhjal paksult karpe täis ja ilmgi on juhtunud kõigiti sobilik, ei õnnestu meil kaldale meelitada ainsatki kala. Milles asi? Rene Martin kirjutab erinevatest rakendustest karbipüügil, nende v...
loe edasi ->
ARHIVAAR
Mõne sõnaga Devonist. Kalle Kroon
Sigarja või torpeedokujulise korpuse ning kahe tiivikuga varustatud landidisaini leiutamise au langeb kalaspordi kodumaale Inglismaale, Devonshire’i krahvkonda, kus sedalaadi lante hakati kasutama 19. sajandi keskel. Küsimus seisnes selles, kuidas vajadusel püüda jõgede kesk- ja alamjooksudel lõhet ja forelli ajal, mil valitseb kevadine suurveeaeg ning veeta...
loe edasi ->
PERSOON
Tiit Sukk: lähme kalale! Raimo Kummer
Kui Google’i otsingumootorisse sisestada „Tiit Sukk kalapüük“, saame vastuseks null tulemust. Ometi selgub, et Tiit Sukk (38) armastab kala püüda juba lapsepõlvest saadik. Viimastel aastatel jõuab Draamateatri armastatud näitleja õngitsema või spinninguga vehkima vaid mõned korrad aastas, kuid mehes peituv säravate silmadega kalastuskurat nõuab tegelikult en...
loe edasi ->
KALASTAJA SUITSUKALAKOOL
Räimede suitsutamine on lihtne. Hanno Kask
Kevad on käes ja räim rannas. Osav püüdja saab paari tunniga Tallinna lahe äärde jäävalt sadamakailt oma 5–7 kilo kätte. Esimestel kordadel saab see soolatud, praetud või marineeritud. Järgmistel päevadel saavad oma osa ka sugulased ja naabrid. Edasi oleks tore räimi ka töö juures kolleegidele pakkuda, aga toorelt neid viia ei passi ja võõrastele puhastada n...
loe edasi ->
LEGEND
ABU juhtivaid leiutajaid oli eestlane! Kalle Kroon
Karl Nurmse – mees, kes seisis ABU maailmatasemel teedrajava toodangudisaini taga ning kelle ideed viisid ABU kapsel- ja haspelrullitoodangu novaatorlikkusega maailma esirinda.
Kalastaja 63, lk 94–103
loe edasi ->
KOGEMUS
Hiidlestapüügist võdikutega Põhja-Norras. Ole Petter Pedersen
Hiidlest ehk paltus on enamike Põhja-Norras kalastavate turistide jaoks kala, mille püügile reeglina spetsiaalselt ei pühenduta ja mida tabatakse juhuslikult, teiste kalade seas n-ö kaaspüügina. Siiski on hiidlest edukalt püütav ka spetsiaalselt talle keskendudes. Mida peaks tegema, et hiidlesta saada? Ole Petter Pedersen kirjutab ühest võimalusest, mis Põhj...
loe edasi ->
MAAILM
Kalastamisest Hollandis. Raul Aron
“Hollandisse sattusin elama lihtsal põhjusel – tahtsime elukaaslasega vahelduseks saada elu- ja töökogemust võõrsil. Nii töötame ja õpimegi Lõuna-Hollandis juba teist aastat. Esialgu kartsin, et Hollandis tuleb hobi sinnapaika jätta, kuna ei kujutanud ette, millised tingimused ees ootavad. Nüüdseks on selge, et Holland on kalamehe paradiis. Miks? Esiteks on ...
loe edasi ->
|
|
