ajakiri foorum pildid tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, septembris, detsembris
 
Nr 74 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG Ralf Mae

» KALAKOTT

» ÄRITEKST
Abu Garcia ujuvülikond. Ralf Mae

» BALSNACKI SÖÖDAKOOL
Aasta Balsnacki peibutussöötadega. Harri Nurk

» SALMO SIKUTIKOOL
Põiklandiga taimede vahel. Sergei Šeršenevitš

» KOGEMUS
Talvisest aktiivsest vimmapüügist kirbuõngega. Rain Erala

» Talvine särjepüük jõgedel. Ralf Mae

» PERSOON
Telekalamees Kalev Kruus. Raimo Kummer

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Mis on härveli? Anneli Einman

» TEGIJA LANDIKARP
Raimo talvised ahvenasikud. Ralf Mae

» KOGEMUS
Kalapüük boilidega. Müüdid ja tegelikkus. Arnold Tammemägi

» ARHIVAAR
Valitud peatükke puulandi ajaloost, IV osa. Propellerlandid. Kalle Kroon

» KOGEMUS
Trollingust Põhja-Norras, rõhuga paltusepüügil. Petri Peltonen, Ole Petter Pedersen

» PAJAS JA PANNIL
Ühed imelised talvised kilud. Ralf Mae

» KALATEADUS
Järvede tervendamine. Randel Kreitsberg

» SININE RIST
Ka ussid ussitavad... Leili Järv

» MERETAGUSED
Jõulud ja aastavahetus Ruhnus. Sääre Mari

» ÜHISTEGEVUS
Tehiskoelmud Onga jõe forellidele. Raul Pihu

» KUTSELINE KALASTAJA
Kalapüügiseadus saab uue kuue. Kaire Märtin

» Kinnitati 2015. aasta kalapüügitasud. Alar Mik
» 10 küsimust Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogule. Alar Mik
» Jõustub uus kalandusturu korraldamise seadus. Alar Mik
» Mida annab õppereis välismaale ehk Eesti kalurid Inglismaal. Alar Mik
» Selgusid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve 2015. aasta püügimahud. Alar Mik

» MAAILM
Rai- ja kilpkonnapüük Mehhikos. Toomas Mikkor

» Seal, kust tulevad unistused... Aleksei Antipchik

» KALAMEES MUIGAB Kogunud Ervin Pihu

» KALARISTSÕNA Jaak Känd

» ELAMUS
Kes siis õngega kala püüab... Indrek Kalda

 
kasutaja:
salasõna:
 
uus kasutaja?
 
Selles numbris:

BALSNACKI SÖÖDAKOOL
Aasta Balsnacki peibutussöötadega. Harri Nurk

Oleme viimase aasta jooksul kalastanud Balsnacki söötadega paljudel Eesti jõgedel ja järvedel, sh Suur-Emajõel, Põltsamaa, Kasari ja Pärnu jõel, Viljandi ja Peipsi järvel, Paunküla ja Tarbja veehoidlatel jm, ning katsetanud mitmeid retsepte ja söödalisandeid. Jõudumööda ja valitud paladena on meie tegemised jõudnud ka Kalastaja veergudele. Käesolevaga teeme m...
loe edasi ->

SALMO SIKUTIKOOL
Põiklandiga taimede vahel. Sergei Šeršenevitš

Esimese jääga on haugipüük põiklandiga üldiselt edukas tegevus. Püüki maksab alustada eeskätt väikestest veekogudest ning keskenduda nendele veekogu osadele, mida hilissuvel kattis tihe taimevaip. Mida sealjuures arvesse peab võtma, millist varustust kasutada, kuidas toimub kalaotsing, missugune on püügitehnika jmt – need (ja mitte ainult need) on küsimused, ...
loe edasi ->

KOGEMUS
Talvisest aktiivsest vimmapüügist kirbuõngega. Rain Erala

„Minu talvise vimmapüügi kogemused pärinevad kahelt jõelt, Kasarilt ja Pärnult. Erinevalt enamikest vimmapüüdjatest kasutan mina püügivahendina kirbuõnge ning taktikaks on kala aktiivne otsimine, mitte ühes ja samas kohas ootamine. Eeltoodust lähtuvalt ei kasuta ma söödatopsi ega muid eelsöötmise viise. Kuidas, millal ja kus püük täpselt käib, sellest juttu ...
loe edasi ->

Talvine särjepüük jõgedel. Ralf Mae

Talvine särjepüük öeldakse olevat mugava mehe püük – pole vaja kogu aeg ringi tuuseldada ja uusi auke puurida nagu sikupüügil või ka ahvenat kirbutades. Kui ilm on ilus, tuult ei ole ja päike paistab, on mõnikord ju päris vahva mõnes jõekäärus istuda ja rahulikult särge püüdes hommikut nautida. Võtke naine ja lapsed jõele kaasa ning tundke talvehommikutest mõ...
loe edasi ->

PERSOON
Telekalamees Kalev Kruus. Raimo Kummer

Spordireporter Kalev Kruus on värvikate ja mahlaste repliikide poolest nii tuntud, et internetist leiab mitu lehekülge, mis tema parimaid pärleid kirja panevad. Kuna Kalev on poisipõnnist saati nakatunud ka kalapüügipisikuga, ei olegi midagi imestada, et kui TV3 peadirektoriks sai Priit Leito, panid kaks kanget kalameest seljad kokku ja leidsid võimaluse Eest...
loe edasi ->

VIITANETI VÕRGUKOOL
Mis on härveli? Anneli Einman

Mis on härveli? Anneli Einman Härveli on talvine abivahend, mis võimaldab võrku kiiresti ja väikese vaevaga jää alla vedada. Tegemist on soomlaste poolt välja mõeldud ja patenteeritud seadmega, mida sealsed kutselised kalurid on juba aastaid kasutanud. Tänu härveli kasutusmugavusele ja töökindlusele on viimasel ajal asja vastu huvi tundnud ka harrastusvõrgume...
loe edasi ->

TEGIJA LANDIKARP
Raimo talvised ahvenasikud. Ralf Mae

Raimo Kummer hakkas sikupüügiga tõsisemalt tegelema kümmekond aastat tagasi Peipsi järvel. Raimo lemmikkalaks talvisel ajal on ahven, mida talle meeldib lisaks Suur-Peipsile püüda veel ka Pärnu lahel. Esimese jääga, kui suured järved on veel lahti, aga väikesed veekogud juba kannavad, püüab Raimo meeleldi sikuga ka sisemaa karjääridel, järvedel ja jõgedel. Te...
loe edasi ->

KOGEMUS
Kalapüük boilidega. Müüdid ja tegelikkus. Arnold Tammemägi

Boilidega kalastamine kogub üha enam populaarsust. Peamiselt on need levinud muidugi karbipüüdjate seas, kuid aina enam kasutavad boile ka topsiõngega kalastajad. Välja töötatud möödunud sajandi 1970ndatel inglaste poolt, on tegemist efektiivse ja huvitava peibutisega. Oma kireva värvi ja lõhnaga peibutavad boilid kõige paremini muidugi kalamehi, kes langevad...
loe edasi ->

ARHIVAAR
Valitud peatükke puulandi ajaloost, IV osa. Propellerlandid. Kalle Kroon

Propellerlandid, eeskätt uppuvad mudelid, on maailmas landikogujate poolt üks enim otsituid ja hinnatuid landimudeleid üldse. Kuidas ja millal kõnealune landitüüp tekkis, kes olid valdkonna pioneerid, kuidas on propellerlandid mõjutanud tänapäevast landitööstust ja paljust muust huvitavast kirjutab Kalle Kroon. Kalastaja 74, lk 60–67
loe edasi ->

KOGEMUS
Trollingust Põhja-Norras, rõhuga paltusepüügil. Petri Peltonen, Ole Petter Pedersen

Landi paadi järel vedamine ehk trolling, maakeeli ka trollimine, on maailmas populaarne ja levinud kalastusviis, millega püütakse väga erinevaid kalu alates väikestest ahvenast ja lõpetades hiiglaslike marliinidega. Põhja-Norra rannikul Barentsi mere külmades vetes oli trolling veel lähiminevikus suhteliselt vähelevinud kalastusviis, ent viimase viie aastaga ...
loe edasi ->

PAJAS JA PANNIL
Ühed imelised talvised kilud. Ralf Mae

Retsept, mis on pannud kala sööma ka need inimesed, kes varem kuumtöötlemata kaladest suure kaarega mööda käisid ja õlgu võdistasid. Kalastaja 74, lk 74–75
loe edasi ->

KALATEADUS
Järvede tervendamine. Randel Kreitsberg

Jõgede paisude likvideerimisse ning kalapääsude rajamisse on viimastel aastatel investeeritud miljoneid eurosid – ühtmoodi on paremasse seisu viidud nii lõhilaste kudejõed kui likvideeritud ka ahvenate-särgede liikumisteedel leiduvad takistused. Lisaks rajatakse igal aastal uusi koelmuid jõeforellile ning planeeritakse reostatud Purtse jõe tervendamisprojekti...
loe edasi ->

SININE RIST
Ka ussid ussitavad... Leili Järv

Kui Juho Simo 28. oktoobri õhtul end Tammneeme külas angerjasuppi keetma asutas, avanes tema silmadele ebameeldiv vaatepilt – värskelt merest püütud angerjas oli ussitanud. Supp jäigi selleks korraks keetmata. Õnneks sai uudishimu esimesest ehmatusest võitu ning mees asus nähtule selgitust otsima. Juba järgmisel hommikul oli angerjas koos kaaskonnaga Mereinst...
loe edasi ->

MERETAGUSED
Jõulud ja aastavahetus Ruhnus. Sääre Mari

Nüüd, kus raekojaplatsidele ja linnaväljakutele jälle kord jõulupuud kerkivad, eksib mõte aeg-ajalt lumme mattunud metsaradadele, otsatule jäisele mereavarusele ja silmapiirile, mis valges hämaruses häguseks muutub. Külas süttivad juba siin-seal tuled ja kui just tormiöö pole, vajub maale otsatu vaikus. Selline on meretagune jõuluaeg Ruhnus. Meretaguste tegem...
loe edasi ->

ÜHISTEGEVUS
Tehiskoelmud Onga jõe forellidele. Raul Pihu

Töö forellide elu- ja sigimistingimuste parandamisel jätkus ka möödunud suvel. Juulikuus rajasid loodusesõbrad forellidele koelmu Onga jõe Lääne-Virumaale jäävale lõigule Olju küla piirkonnas. Kalastaja 74, lk 90–92
loe edasi ->

KUTSELINE KALASTAJA
Kalapüügiseadus saab uue kuue. Kaire Märtin

Senine kalapüügiseadus kehtis aastast 1995. Kuna tegemist on ühe enim muudetud seadusega, millest on palju sätteid kustutatud ja uusi vahele lisatud, tingis tekkinud olukord uue seaduse koostamise vajaduse. Seadus oligi 27. novembril Vabariigi Valitsuse istungil ja loodetavasti jõutakse selle vastuvõtmiseni 2015. aasta esimesel poolaastal. Uue seaduse struktu...
loe edasi ->

MAAILM
Rai- ja kilpkonnapüük Mehhikos. Toomas Mikkor

„Tegelikult läksime me mehhiklastega merest hoopis haiõngesid välja tooma. Merel on aga omad nõksud ja kavalused ning nii sai haipüügist vastu kalurite tahtmist hoopis kilpkonna- ja raipüük,“ kirjutab Toomas Mikkor. Pilguheit Mehhiko kalameeste igapäevategemistesse ja toimetamistesse. Kalastaja 74, lk 110–115
loe edasi ->

Seal, kust tulevad unistused... Aleksei Antipchik

„Lend Moskvasse kestab tund ja 20 minutit,“ teatas kõlaritest lennuki komandöri optimistlik hääl. Ja lisas kohe: „Loomulikult me üritame kiiremini...“ Nii algas minu kauaoodatud, ent ometi spontaanne septembrikuine reis Baikali järvele. Kui lennuk Riia lennuvälja hoovõturajalt lahti kerkis ja kõrgust võttis, tabasin end mõttelt, et unistustel on tõepoolest v...
loe edasi ->

ELAMUS
Kes siis õngega kala püüab... Indrek Kalda

Vanameister Indrek Kalda meenutus aastate tagant, kui Manilaiul ja Kihnus toimusid filmi „Kihnu mees“ võtted. Lugu, millest on nii mõndagi kõrva taha panna ka tänapäeval. Kalastaja 74, lk 128
loe edasi ->