ajakiri foorum pildid tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, septembris, detsembris
 
Nr 72 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG Ralf Mae

» ÄRITEKST
Silikoonvõdikud nüüd ka kilohinnaga! Ralf Mae

» KALAKOTT

» TOIMUMISED
Rannarahva Muuseumis esitleti raamatut „Teekond kalameheks“

» ÄRITEKST
Kevadsuvised uudised Fishpointis. Ralf Mae

» KOGEMUS
Liits paneb liikuma ka suured forellid. Ralf Mae

» SALMO ÕNGEKOOL
Õngitsemise eripärad suvises leitsakus. Valeri Sikirzhitski

» LANDIKOOL
Kas landivärvidel on tähtsust? Piotr Piskorski

» PERSOON
Indrek Kalda käib meisterlikult ringi nii viiuli kui õngeridvaga. Ralf Mae

» TEGIJA LANDIKARP
Indrek Kalda Suur-Emajõe murdjad. Ralf Mae

» KALATEADUS
Kalad ja õppimisvõime. Randel Kreitsberg

» ARHIVAAR
Valitud peatükke puulandi ajaloost, II osa. Kalle Kroon

» BALSNACKI SÖÖDAKOOL
Balsnacki suvised söödad teoorias ja praktikas. Harri Nurk

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Tuulehaugi püük pinnavõrkudega. Anneli Einman

» KALAVARUD
Kes majandaks meie siseveekogusid? Tauno Jürgenstein

» KORD ON KORD
Kui palju on Eestis harrastuskalastajaid? Aimar Rakko

» MERETAGUSED
Kevad Ruhnus: ürgveised, sead ja funky. Sääre Mari

» IN MEMORIAM: Kaido Krass. Ralf Mae

» ÜHISTEGEVUS
Nupuklubi pidas kevadtalguid. Janno Simm

» VÕISTLUSED
Leedus lõhet püüdmas. Hanno Kask

» AASTA LIND
Jäälind, kuninglik kalastaja. Riho Kinks

» ÄRITEKST
Hea käru sai veelgi paremaks. Koit Maarand
» Ujukid Saaremaa Võrguvabrikust. Anneli Einman

» KUTSELINE KALASTAJA
Kala ja kalatoodete turg Eestis. Alar Mik

» Kalapüügipiirangud nüüd nutiseadmes. Alar Mik
» Kalanduspiirkondade mõju uuring
» Kavandatavatest muudatustest kutselise kalapüügi kohta andmete esitamisel. Ain Soome
» Läätsa kalatööstus MSC sertifikaadi omanik. Alar Mik
» Tuulehaugi püük pinnavõrkudega. Kaire Märtin

» MAAILM
Kalapüük Uus-Meremaal. Jaanus Kodar

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» SUURUSE RISTSÕNA
Kaido Krass
» ELAMUS
Ralf Mae
 
kasutaja:
salasõna:
 
uus kasutaja?
 
Selles numbris:

KOGEMUS
Liits paneb liikuma ka suured forellid. Ralf Mae

Viimastel aastatel on forellipüüdjate landikarpidesse ilmunud suhteliselt uus peibutis, mille juured on lendõngenduses ning mis on veest toonud arvukalt suuri täpilisi – liits (ingl k leech, soome k liitsi). Millega on tegemist? Liitsidest, nende sidumisest, sobivast varustusest ning kalapüügi nüanssidest liitsidega – peamiselt forellipüügi võtmes – loos jutt...
loe edasi ->

SALMO ÕNGEKOOL
Õngitsemise eripärad suvises leitsakus. Valeri Sikirzhitski

Juuni ja juuli on aasta kõige kuumemad kuud – temperatuuri mõistes on tegemist suve kõrghetkega. See on aeg, kui pärast kevadist toitumisperioodi kalade aktiivsus langeb ning mida kõrgemaks tõuseb veekogudes temperatuur, seda väiksemat huvi ilmutab enamik kalaliike toitumise vastu. Osades madalamates veekogudes, eriti kaldaäärsetes piirkondades, võib vohav ta...
loe edasi ->

LANDIKOOL
Kas landivärvidel on tähtsust? Piotr Piskorski

Küllap on seda pealkirjas toodud küsimust vähemalt korra endale esitanud iga kalamees. Kui palju me sellest üleüldse teame? Kas landitootjatel on üldse mõtet pingutada, et kujutada peibutisel maksimaalse täpsusega kalasoomuseid, uimi, silmi jt detaile, mis on iseloomulikud imiteeritava saakkala välimusele? Kui jah, siis kui suures ulatuses mõjutab peibutise v...
loe edasi ->

PERSOON
Indrek Kalda käib meisterlikult ringi nii viiuli kui õngeridvaga. Ralf Mae

Indrek Kalda on mees, kes Kalastaja lugejatele ilmselt lähemat tutvustamist ei vaja. Tema suurepärast viiulimängu võib kuulda Kukerpillide, Justamendi, Lindpriide ja mitmete teiste muusikaliste koosluste kontserditel ja heliplaatidel, samuti on ta pikki aastaid Kuldkala võistluse tunnusmeloodikas olnud „Paranähtuse“ muusika autor. Lisaks virtuoossele viiulikä...
loe edasi ->

TEGIJA LANDIKARP
Indrek Kalda Suur-Emajõe murdjad. Ralf Mae

Seekord heidame pilgu muusik Indrek Kalda landikasti ja uurime, milliste lantidega vanameister hauge ja kohasid kimbutamas käib. Tartlasena on Indreku üheks lemmik-püügipaigaks mõistagi Suur-Emajõgi, kus ta tegeleb erinevatest püükidest vast kõige rohkem landi paadi järel vedamisega. Kalastaja palvel noppis Indrek oma mahukast kalastustarvete kohvrist välja k...
loe edasi ->

KALATEADUS
Kalad ja õppimisvõime. Randel Kreitsberg

Kalade mälu ja õppimisvõimega seoses liigub ringi mitmeid müüte. Tõsi, konksu otsast pääsenud haug võib pikemalt mõtlemata järgmise heitega uuesti landi otsa jääda. Samas mäletavad lõhilased, aga ka latikas, suurepäraselt sadade kilomeetrite kaugusel asuvaid kudealasid ja teed nendeni. Kas ühed kalaliigid on targemad kui teised? Õnneks on kalade õppimisvõimet...
loe edasi ->

ARHIVAAR
Valitud peatükke puulandi ajaloost, II osa. Kalle Kroon

Jätkub eelmises Kalastajas alanud Kalle Krooni lugu puulandi algusaegadest. Pikemalt vaadeldakse William Stolley Wood Vampi, põgusamat käsitlemist leiavad ka teised tähtsamad Ameerika firmad.
loe edasi ->

BALSNACKI SÖÖDAKOOL
Balsnacki suvised söödad teoorias ja praktikas. Harri Nurk

Balsnack pakub suviseks õngitsemisperioodiks kalameestele nelja söödasegu. Millised need on, millest koosnevad ja kuidas neid kasutada, sellest loos juttu tehaksegi.
loe edasi ->

VIITANETI VÕRGUKOOL
Tuulehaugi püük pinnavõrkudega. Anneli Einman

Tuulehaugipüügi hooaeg on juba alanud. Käesoleva aasta aprillis Kalapüügieeskirja sisse viidud muudatuste tulemusena on nüüd ajavahemikul 01. maist 30. juunini lubatud esmakordselt tuulehaugi püük võrkudega. Millist võrku meil tarvis läheb ja kuidas see püügile panna, sellest loos juttu tulebki.
loe edasi ->

KALAVARUD
Kes majandaks meie siseveekogusid? Tauno Jürgenstein

Jätkub eelmises Kalastajas alanud ja suurt vastukaja saanud Tauno Jürgensteini lugu veekogude majandamisest.
loe edasi ->

KORD ON KORD
Kui palju on Eestis harrastuskalastajaid? Aimar Rakko

Ühe hiljuti valminud uuringu tulemustes väidetakse, et Eestis on 306 000 harrastuskalastajat. Kui algselt peeti seda numbrit iseenesestmõistetavaks, siis nüüd on üha enam hakatud selle paikapidavuses kahtlema. Kas tõesti on iga kolmas eestlane kalastaja? Teemat lahkab Aimar Rakko.
loe edasi ->

MERETAGUSED
Kevad Ruhnus: ürgveised, sead ja funky. Sääre Mari

Samal ajal, kui nii Vana kui Uue Maailma diplomaatilised korpused kihavad sündmuste pärast Ukrainas, kui maad võtab globaalne infosõda ja möllavad kontinentidevahelised küberkired, peavad ruhnlased oma mikroskoopilisi lahinguid lillesibula varguse, uue seamaja ja vallavalitsuse passiivsuse pärast. Kevadise ja varasuvise elu Ruhnu saarel toob lugejani Sääre Ma...
loe edasi ->

VÕISTLUSED
Leedus lõhet püüdmas. Hanno Kask

Lõhe on kalamehe jaoks unelmate saak, kuid üldjuhul saab teda Maarjamaal püüda ainult kudemisrände ajal. Teadupärast on aga Läänemere lõhe maitseomadused sel ajal kahtlase väärtusega, samuti on küsitav, kui eetiline on üldse minna teiste pulmapidu rikkuma. Üllatus ootas mind aga aprilli lõpus, kui sattusin tuttavate leedukate kutsel Klaipedasse trollinguvõist...
loe edasi ->

KUTSELINE KALASTAJA
Kala ja kalatoodete turg Eestis. Alar Mik

Kalandus on Eestis olnud ajalooliselt tähtis majandusharu. Et saada piisavat ülevaadet, kuidas on kala ja kalatoodete tarbimine Eestis viimastel aastatel muutunud, telliti Põllumajandusministeeriumi poolt uuring „Kala ja kalatoodete turg Eestis“. Uuringu koostajaks on Eesti Konjunktuuriinstituut. Uuring jaguneb kaheks suuremaks peatükiks – esimene käsitleb ka...
loe edasi ->

Kalapüügipiirangud nüüd nutiseadmes. Alar Mik
Kalanduse teabekeskuse tellimusel on valminud uus veebi ja nutiseadme rakendus „Kalapüügipiirangud“. Rakendust loomise ajendiks oli koondada kalapüüki reguleerivad dokumendid ühtsesse ülevaatlikku süsteemi. „Soov on, et seadusekuulekal kodanikul oleks kergem piirangutes orienteeruda ja vastavalt käituda ja et teadmatusest ei saaks nõuded rikutud. Eriti kasuli...
loe edasi ->

MAAILM
Kalapüük Uus-Meremaal. Jaanus Kodar

30 aktiivset kalapüügiaastat on Jaanus Kodarit viinud kalastama peaaegu kõikidele kontinentidele. Kuid ühe sügavama mulje on jätnud maa, mida kirjanduses nimetatakse forellipüügi paradiisiks. See on Uus-Meremaa, kus lendõngega kalastamisest lugu räägibki.
loe edasi ->